Praktilised vastused päris probleemidele

Korstnapühkija: kui tihti on vaja ja kes tohib korstnat pühkida?

Lühidalt

Kasutusel olevat ahju, pliiti, kaminat või katelt ning selle korstnat tuleb puhastada vähemalt kord aastas, kui kütteseadme dokumentatsioon ei näe ette muud sagedust (tuleohutuse seadus § 11¹). Eramus, suvilas ja nende abihoones võid seda enda tarbeks teha ise, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija; korterelamus, ridaelamus ja paarismajas teeb töö igal aastal kutseline korstnapühkija, kellel on tase 4 või 5. Gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri puhastab korstnapühkija kord nelja aasta jooksul. Paberakti alates 1. märtsist 2021 ei anta: korstnapühkija kannab töö kümne tööpäeva jooksul Päästeameti küttesüsteemide portaali, kust näed akti ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga sisse logides.

Sisukord
  1. Kui tihti tuleb korstnat ja kütteseadet puhastada?
  2. Kes on kutseline korstnapühkija ja kuidas kutsetunnistust kontrollida?
  3. Mis dokument pühkimisest jääb ja mida akt sisaldab?
  4. Mida korstnapühkija teeb ja mida mitte?
  5. Mis saab, kui korsten jääb puhastamata?
  6. Kui palju korstnapühkija maksab?
  7. Millal korstnapühkija tellida ja kuidas visiidiks valmistuda?
  8. Mida teha tahmapõlengu korral?
  9. Kas suitsuandur ja vingugaasiandur on kohustuslikud?
  10. Kes tohib ehitada uue ahju, kamina või korstna?

Kui tihti tuleb korstnat ja kütteseadet puhastada?

Kasutusel olevat ahju, pliiti, kaminat või katelt ning selle korstnat ja ühenduslõõri tuleb puhastada vähemalt kord aastas, kui kütteseadme dokumentatsioon ei näe ette muud sagedust, ja vajaduse korral sagedamini, sest puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu (tuleohutuse seadus § 11¹ lg 1). Kes tohib puhastada, sõltub hoonest.

Hoone või kütteseadeKes tohib puhastadaKui tihtiMis dokument jääbAlus
Üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende abihoone ning kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgune mitteelamu: ahi, pliit, kamin, katelOmanik ise enda tarbeksVähemalt kord aastas, kui dokumentatsioon ei näe ette muud sagedustDokumenti ei teki, Päästeameti küttesüsteemide portaali ise kannet teha ei saa§ 11¹ lg 1 ja 5, määrus § 7
Sama hooneKutsetunnistusega korstnapühkija (tase 3, 4 või 5)Vähemalt kord viie aasta jooksulAkt küttesüsteemide portaalis§ 11¹ lg 6 ja 7
Korterelamu, ridaelamu, paarismaja ja muu hoone, mis esimesse ritta ei kuuluAinult kutseline korstnapühkija, tase 4 või 5Vähemalt kord aastasAkt küttesüsteemide portaalis§ 11¹ lg 1, 4 ja 7, määrus § 3
Gaasiseadme korsten ja ühenduslõõr igas hoonesKorstnapühkijaKord nelja aasta jooksulAkt küttesüsteemide portaalis§ 11¹ lg 2 ja 7

Seaduses tähendab „ahi, kamin või pliit“ iga tahkekütusel töötavat kütteseadet (§ 9 lg 1), seega ka katelt. Ise puhastades järgi määruse § 4 ja 5 nõudeid. Päästeamet soovitab aasta ringi kasutatavat kütteseadet puhastada kaks korda aastas. Tahma tohib suitsulõõris põletada ainult pädeva tasemega korstnapühkija (siseministri määrus „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ § 9). Korterelamus tellib korstnapühkija Päästeameti kortermaja juhendi järgi korteriühistu koos korteriomanikega.

Kes on kutseline korstnapühkija ja kuidas kutsetunnistust kontrollida?

Kutseline korstnapühkija on inimene, kellel on kehtiv korstnapühkija kutsetunnistus. Ainult tema tohib puhastamist teenusena pakkuda (tuleohutuse seadus § 11¹ lg 4). Kutseid on kolm: „Korstnapühkija, tase 3“ (tohib töötada ainult eramutes ja nende abihoonetes), „Korstnapühkija, tase 4“ ja „Korstnapühkija-meister, tase 5“ (Päästeamet).

  1. Ava kutseregistri kutsetunnistuste otsing (kutseregister.ee, „Väljastatud kutsed“, „Kutsetunnistused“).
  2. Kirjuta väljale „Isiku ees- ja perekonnanimi“ korstnapühkija täpne nimi või väljale „Tunnistuse number“ tema tunnistuse number.
  3. Vaata tulemuste tabelist veerge „Kutsestandard“ (näiteks „Korstnapühkija, tase 4“) ja „Kehtib kuni“. Numbrile klõpsates avaneb tunnistus koos nimega.
  4. Kontrolli, et tase sobib sinu hoonega: korterelamus, ridaelamus ja paarismajas peab see olema 4 või 5.

Teine võimalus on Päästeameti küttesüsteemide portaali avalik nimekiri: vali kaardilt maakond ja näed korstnapühkijate kutsetaset, tunnistuse kehtivuse lõppu ja kontakte. Korstnapühkija tellimise kohta saab Päästeameti sõnul küsida riigiinfo telefonilt 1247, kontakte leiab ka Eesti Korstnapühkijate Koja lehelt korsten.ee.

Mis dokument pühkimisest jääb ja mida akt sisaldab?

Paberil korstnapühkimise akti alates 1. märtsist 2021 enam ei anta. Korstnapühkija kannab puhastamise andmed kümne tööpäeva jooksul päästeinfosüsteemi ehk Päästeameti küttesüsteemide portaali, kus neist vormistatakse akt (tuleohutuse seadus § 11¹ lg 7, Päästeamet). Määruse § 6 lg 2 järgi kantakse portaali:

  • puhastamisega seotud tegevused;
  • küttesüsteemi tehniline seisukord ja ohutus;
  • töö tellija nimi, isikukood või registrikood ja e-posti aadress;
  • korstnapühkija nimi, isikukood, kvalifikatsioon, kutsetunnistuse number ja kehtivus ning kontaktandmed.

Seepärast küsib korstnapühkija sinu isikukoodi. Akti näed, kui logid portaali sisse ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga (portaali KKK). Kui andsid e-posti aadressi, tuleb akti lisamise kohta teade. Kui töö tellib üürnik, pääseb aktile ligi ka omanik, kortermajas näevad akti nende korterite omanikud, kus tööd tehti (KKK). Portaalist saab tellida ka meeldetuletuse järgmise pühkimise kohta.

Enne 1. märtsi 2021 saadud paberaktid kehtivad edasi ja enda tehtud puhastust portaali märkida ei saa (KKK). Kui kutselise korstnapühkija kanne kümne tööpäevaga ei ilmu, on sul õigus selle sissekandmist nõuda (KKK). Avastatud tuleohust või tuleohutusnõude rikkumisest teatab korstnapühkija sulle ja kannab ka selle portaali (§ 11¹ lg 8).

Mida korstnapühkija teeb ja mida mitte?

Korstnapühkija puhastab küttesüsteemi, kontrollib selle tuleohutust ja ütleb, mis on korrast ära. Uut ahju ega korstnat ta ei ehita, see on pottsepa töö. Määruse § 4 ja 5 järgi korstnapühkija:

  • tutvub küttesüsteemi ehitusega ning kontrollib ühenduslõõre ja puhastusluuke;
  • puhastab kütteseadme, ühenduslõõri ja korstna põlemisjääkidest ning kõrvaldab vajaduse korral ummistuse;
  • puhastab siibrid ning kontrollib nende toimimist ja tõmmet;
  • kontrollib ja puhastab korstna ventilatsioonilõõre;
  • hindab küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja ohutust ning teatab puudustest.

Alates 11.11.2025 kehtiva kutsestandardi järgi teeb korstnapühkija ka pisiremonti: näiteks asendab müüritises kahjustatud kive, täidab vuuke ja vahetab avatäiteid. Päästeliidu teatel eeldab see pädevus lisakoolitust, seega küsi enne üle. Vedel- ja gaasikütte puhul puhastab ta ainult ühendus- ja korstnalõõre, mitte seadet ennast.

Tahkekütusel töötava kütteseadme, korstna või ühenduslõõri võib teenusena ehitada või paigaldada ainult pottsepa kutsetunnistusega isik (tuleohutuse seadus § 9 lg 1). Kui müüritud kütteseadmel on praod või sisse langenud tellised, soovitab Päästeamet kutsuda kutsetunnistusega pottsepa. Ka tema tunnistust saab kontrollida kutseregistrist, kus kutse grupp on „Pottsepp“.

Mis saab, kui korsten jääb puhastamata?

Päästeamet võib teha ettekirjutuse ja selle täitmata jätmisel määrata sunniraha kuni 3200 eurot (tuleohutuse seadus § 40). Kui küttesüsteemi tuleohutusnõuete rikkumisega kaasnes tulekahju või selle oht, on see väärtegu: rahatrahv on kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot, juriidilisele isikule kuni 3200 eurot (§ 44; trahviühik on 8 eurot, karistusseadustik § 47 lg 1). Lühimenetluses on mõjutustrahv 80 eurot (§ 56¹).

Päästeameti sõnul tuleb õnnetuse korral näiteks kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Kuidas kindlustajad ohutusnõuete rikkumist käsitlevad, loe kodukindlustuse juhendist.

Kui palju korstnapühkija maksab?

Nelja korstnapühkija avaliku hinnakirja järgi on eramu ühe visiidi väikseim arve 60 kuni 110 eurot (seisuga 2. oktoober 2026). See on näide, mitte turu keskmine.

Pakkuja ja piirkondHinnanäitedVäikseim arveSõidukulu
OÜ TahmaToomas, Tartu ja Tartumaa (hinnakiri 2026)Korsten kuni kolme suitsulõõriga 25 või 30 €, ahi 25 €, pliit soemüüriga 25 €70 €Väljaspool Tartut 0,50 €/km
Leine OÜ, PärnuEramus kuni kaks kütteseadet 70 €, kolm või neli 90 €Eraldi määramata, väikseim eramu hind 70 €Väljaspool Pärnu linna ja Tori valda 0,40 €/km
Valgevase14 OÜ, Tallinn ja HarjumaaTahkekütteseadme puhastus ja kontroll 50 € seadme kohta, gaasiseadme lõõr 45 €Kalamajas 90 €, mujal Tallinnas 100 €, Harjumaal 110 €Väljakutse Tallinnas 40 või 50 €, Harjumaal sõiduaeg 60 € tunnis
FIE Marko Bandis, Otepää vald Valgamaal (hinnakiri 2026)Väljakutse 18 €, korsten kuni kolme suitsulõõriga 20 €, pliit soemüüriga 20 €60 €Põhipiirkonnast väljas 1 €/km

Hinda mõjutavad:

  • kütteseadmete ja lõõride arv;
  • kaugus ja väljakutsetasu;
  • lisatööd: ummistuse kõrvaldamine maksab nendes hinnakirjades 60 kuni 120 eurot tunnis, pigi eemaldamine kettpuhastiga 80 või 90 eurot lõõri kohta;
  • aeg: FIE Marko Bandise hinnakirjas kehtib nädalavahetusel ja riigipühal koefitsient 2, Leine OÜ erakorraline väljakutse maksab 120 eurot;
  • dokumenteerimine: Leine OÜ küsib korteriühistult andmete päästeinfosüsteemi kandmise eest 20 eurot pluss käibemaks, FIE Marko Bandis samal kinnistul asuva teise hoone akti eest 5 eurot.

OÜ TahmaToomase arvele käibemaksu ei lisandu ja Leine OÜ eramuhinnad sisaldavad käibemaksu, teistes hinnakirjades seda öeldud ei ole. Küsi tellides, kas hind sisaldab väljakutset, käibemaksu ja portaali kannet.

Millal korstnapühkija tellida ja kuidas visiidiks valmistuda?

Telli korstnapühkija varakult: Päästeameti soovituse järgi peab kasutusel oleva küttekolde korsten olema pühitud igal aastal enne kütteperioodi. Pärnu korstnapühkimisfirma Leine OÜ kirjutab, et sügisel võivad korstnapühkijate ajakavad olla täis, ja pärast kütteperioodi tehtud pühkimine jätab puuduste parandamiseks aega.

  • Juurdepääs. Ehitise valdaja peab tagama korstnapühkijale pääsu vajalikesse ruumidesse ja korstnale ning selleks vajalikud vahendid (tuleohutuse seadus § 11¹ lg 3). Päästeameti voldik nimetab näidetena redelit ja katuseluuki.
  • Jahtunud kolle. Enne tööd veendutakse, et koldes ei põle (määrus § 4). Leine OÜ soovitab 24 tundi enne visiiti mitte kütta.
  • Andmed. Pane akti jaoks valmis isikukood ja e-posti aadress.
  • Uus kütteseade. Enne esimest kasutamist soovitab Päästeamet kutsuda kutselise korstnapühkija, kes veendub küttesüsteemi korrasolekus.

Mida teha tahmapõlengu korral?

Helista kohe hädaabinumbril 112: tulekahjust tuleb teatada viivitamata (tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 10). Tahmapõleng on suitsulõõri seintele kogunenud tahma ja pigi süttimine. Päästeameti andmetel saab igal aastal paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast.

Tuleohutuse seaduse käsiraamatu (Sisekaitseakadeemia 2013) järgi tunned tahmapõlengu ära sellest, et korsten läheb väljast väga kuumaks, korstnast lendab sädemeid või paistab leek, tuleb paksu valget suitsu, korsten praksub ning on tunda pigi või tahma lõhna. Käsiraamatu juhised:

  • ära kustuta veega, sest suitsulõõri kallatud vesi võib korstna pragunema panna;
  • takista õhu pääs suitsulõõri: sulge siibrid ja tõmberegulaatorid;
  • proovi kustutada tulekustutiga;
  • enne uut kütmist lase küttesüsteem kutselisel korstnapühkijal või pottsepal üle kontrollida.

Päästeameti üldjuhis tulekahju korral ütleb: ära riski asjatult ja kui tuli on suurem, välju hoonest ning jäta kustutamine päästjatele.

Kas suitsuandur ja vingugaasiandur on kohustuslikud?

Suitsuandur peab olema iga elamu või korteri vähemalt ühes ruumis (tuleohutuse seadus § 32 lg 3). Kui elamus või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab seal olema ka vähemalt üks vingugaasiandur. See nõue tuli täita hiljemalt 1. jaanuariks 2022 (§ 32 lg 3¹ ja § 61 lg 4).

Vingugaasiandur peab olema ka eluruumis, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade; määrus lubab erandi ainult siis, kui vingugaasi teke ja ruumi sattumine on tehniliste ja ehituslike abinõudega välistatud (majandus- ja taristuministri määrus gaasipaigaldise nõuete kohta § 45 lg 11). Päästeameti järgi on andurit vaja gaasikatla ja gaasiveesoojendi puhul, kuid mitte siis, kui ainus gaasiseade on gaasipliit ja tahkeküttekollet ei ole. Suitsuandur vingugaasi ei tuvasta.

Päästeameti kodunõustamine on tasuta ja vabatahtlik. Päästjad vaatavad tavaliselt 20 kuni 30 minutiga üle küttekolded, andurid ja muud ohud ning Päästeameti sõnul ei tasu karta trahve ega ettekirjutusi. Telli nõustamine riigiinfo telefonilt 1247 või Päästeameti ohutusportaalist.

Kes tohib ehitada uue ahju, kamina või korstna?

Tahkekütusel töötava kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri võib teenusena ehitada või paigaldada ainult pottsepa kutsetunnistusega isik. Eramus ja selle abihoones võid seda enda tarbeks teha ka ise, kui järgid küttesüsteemi ehitamise nõudeid (tuleohutuse seadus § 9 lg 1 ja 2), kuid Päästeamet soovitab jätta töö pottsepale. Pottsepp kannab uue küttesüsteemi andmed portaali kümne tööpäeva jooksul (§ 9 lg 4).

  • Ehitusteatis. Tehnosüsteemi paigaldamine või muutmine, mis muudab ehitise välisilmet või muid omadusi, on ümberehitamine (ehitusseadustik § 4 lg 3). Kas vajad ehitusteatist või projekti, loe ehitusloa ja ehitusteatise juhendist ning küsi oma omavalitsusest.
  • Kasutusluba või kasutusteatis. Päästeameti lehel avaldatud 2022. aasta juhendmaterjali järgi esitatakse küttesüsteemi kohta toimivusdeklaratsioonid, teostusjoonised ning kasutamis- ja hooldusjuhend. Omavalitsus võib küsida rohkem: näiteks Mustvee valla loetelus on korstna ehitamise korral ka korstnapühkija akt.
  • Dokumentideta kütteseade. Kui ohutuse hindamiseks teavet ei ole, võib Päästeamet või omavalitsus nõuda eksperthinnangut (§ 9 lg 5).

Vana tahkekütteseadme väljavahetamiseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus, mille III voor oli 2. oktoobril 2026 avatud, kuid eelarve esitatud taotlustega kaetud; toetuste kohta loe renoveerimistoetuse juhendist. Kui kaalud ahjukütte asemele teist lahendust, vaata soojuspumpade võrdlust. Teised juhendid on teemalehel Kodu ja ehitus.

Allikad

  1. Riigi Teataja: tuleohutuse seadus, § 3, 8, 9, 11¹, 32, 40, 44, 52, 56¹ ja 61 (redaktsioon RT I, 29.06.2024, 7, kehtiv alates 01.01.2025)
  2. Riigi Teataja: siseministri 30.08.2010 määrus nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ (redaktsioon RT I, 23.02.2021, 14, kehtiv alates 01.03.2021)
  3. Riigi Teataja: siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, § 29 (redaktsioon RT I, 23.02.2021, 13, kehtiv alates 01.03.2021)
  4. Riigi Teataja: majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, § 45 lg 11 (redaktsioon RT I, 25.01.2022, 4, kehtiv alates 28.01.2022)
  5. Riigi Teataja: karistusseadustik, § 47 lg 1 (redaktsioon RT I, 09.07.2026, 28, kehtiv 01.10.2026 kuni 31.12.2026)
  6. Riigi Teataja: ehitusseadustik, § 4 (redaktsioon RT I, 11.07.2026, 33, kehtiv alates 01.10.2026)
  7. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Korstnapühkimine
  8. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Abiks ahjukütjale
  9. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Küttekollete hooldus
  10. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Küttekolded (peamised tulekahju tekkepõhjused)
  11. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Vingugaasiandur
  12. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Vingugaasianduri paigaldamine
  13. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Nähtamatu vaenlane, vingugaas
  14. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Gaasiandur
  15. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Suitsuanduri soetamine
  16. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Suitsuanduri paigaldamine
  17. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Telli kodunõustamine
  18. Päästeamet, Kodu tuleohutuks: Kuidas tulekahju korral käituda
  19. Päästeamet: Eramu tuleohutus 2024 (PDF)
  20. Päästeamet: Kortermaja tuleohutus 2024 (PDF)
  21. Päästeamet: Küttesüsteem (paigaldamine, puhastamine, kutsetasemed)
  22. Päästeamet: Küttesüsteemide portaal
  23. Päästeamet: Küttesüsteemide portaali KKK, Mis on küttesüsteemide portaal?
  24. Päästeamet: Küttesüsteemide portaali KKK, Kuidas eraisikuna andmeid vaadata?
  25. Päästeamet: Küttesüsteemide portaali KKK, Teavituste tellimine
  26. Päästeamet: Küttesüsteemide portaali KKK, Huvitatud isik ja isikukood
  27. Päästeamet: Küttesüsteemide portaali KKK, Kes saab portaali küttesüsteeme sisse kanda?
  28. Päästeamet: Küttesüsteemide portaali KKK, Erandid küttesüsteemidega ja portaali täitmisega
  29. Päästeamet: Telli korstnapühkija varakult
  30. Päästeameti ohutusportaal: küttesüsteemid, korstnapühkijate avalik nimekiri
  31. Päästeameti ohutusportaal: küttesüsteemide portaali sisselogimine
  32. Päästeamet: voldik „Küttesüsteemide tuleohutus“ (2022, PDF; loetud Internet Archive'i koopiast 11.04.2024)
  33. Päästeamet: esitlus „Küttesüsteemid“, Margo Lempu, september 2022 (PDF; loetud Internet Archive'i koopiast 03.07.2024)
  34. Päästeamet: juhend „Küttesüsteemide tuleohutus“, aprill 2018 (PDF, uuendamisel; loetud Internet Archive'i koopiast 24.10.2022)
  35. Sisekaitseakadeemia: Tuleohutuse seaduse käsiraamat, 2013, § 11 kommentaar lk 46 ja 47 tahmapõlengu kohta (PDF Päästeameti lehel; loetud Internet Archive'i koopiast 06.08.2025)
  36. Kutseregister: Väljastatud kutsed, Kutsetunnistused (avalik otsing)
  37. Kutseregister: kutsestandard Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8, kehtib 11.11.2025 kuni 10.11.2030)
  38. Kutseregister: Kutsestandardid (otsing: korstnapühkija, pottsepp)
  39. Päästeliit: Kutseeksamite toimumise ajad ja hinnad (korstnapühkija kutse andja)
  40. Eesti Korstnapühkijate Koda
  41. OÜ TahmaToomas: Teenused ja hinnad, hinnakiri 2026 (Tartu ja Tartumaa)
  42. Leine OÜ: Korstnapühkija teenuste hinnakiri (Pärnu; leht muudetud 16.03.2026)
  43. Valgevase14 OÜ: Korstnapühkimise hinnakiri (Tallinn ja Harjumaa; leht muudetud 23.09.2026)
  44. FIE Marko Bandis: Hinnakiri 2026 (Otepää vald)
  45. Mustvee Vallavalitsus: Kasutusluba (kasutusloa taotluse lisadokumendid)
  46. Tartu linn: Vajalikud dokumendid kasutusteatise või kasutusloa taotlemiseks (korstnapühkija akti loetelus ei ole)
  47. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus: Väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus, III voor (seis 02.10.2026)