Ventilatsioon eramus ja korteris: mida valida ja mis see maksab?

Sisukord

1. Milline ventilatsioonilahendus millal sobib?
2. Mille poolest lahendused erinevad?
3. Mida nõuded õhuvahetuse kohta ütlevad?
4. Millest saad aru, et ventilatsioon ei tööta?
5. Kuidas on ventilatsioon seotud radooni ja vingugaasiga?
6. Mida tohib kortermajas ise muuta?
7. Kas ventilatsiooni ehitamiseks on vaja ehitusteatist või ehitusluba?
8. Kui palju ventilatsioon maksab?
9. Kuidas ventilatsiooni hooldada?
10. Kuidas valida projekteerijat ja paigaldajat?
11. Mida pakkumistes võrrelda?

Milline ventilatsioonilahendus millal sobib?

Olemasolevas kodus sobib iga lahendus, mis tagab vajaliku õhuvahetuse: määrus „Eluruumile esitatavad nõuded“ lubab nii loomulikku kui ka mehaanilist ventilatsiooni (§ 4 lg 1). Uues ja oluliselt rekonstrueeritavas hoones tagatakse siseõhu kvaliteet soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbeventilatsiooniga („Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 13 lg 2).

• Ehitad uut maja või rekonstrueerid oluliselt. Lähtu soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbest. Määruse § 13 lg 3 lubab erandi näiteks siis, kui soojusallikas on väljatõmbeõhu soojuspump, kui ehituslik võimalus puudub või kui torustikku ei ole rekonstrueerimisel tehniliselt võimalik paigaldada.
• Torustikku ei saa ehitada. Kaalu ruumipõhist soojustagastusega seadet välisseinas või mehaanilist väljatõmmet koos värskeõhuklappidega.
• Majas on ahi, kamin või korstnaga ühendatud gaasiseade. Lase enne väljatõmbeventilaatori või õhupuhasti lisamist asjatundjal põlemisõhu juurdevool üle vaadata.
• Elad kortermajas. Lõõrid ja ühised seadmed on kaasomand, seega alusta korteriühistust.

Mille poolest lahendused erinevad?

Lahendused erinevad selle poolest, kas õhku liigutab ventilaator, kas väljuva õhu soojus võetakse tagasi ning kui palju on vaja torustikku ja läbiviike. Soojustagastuse arvud on EL-i andmebaasist EPREL ja tootjate juhenditest, hinnad Eesti e-poodidest 2. oktoobril 2026.

Lahendus	Kuidas töötab	Soojustagastus	Mida paigalduseks vaja	Hooldus	Hinnanäide
Loomulik ventilatsioon	Õhk liigub ventilaatorita akende, õhuklappide ja lõõride kaudu (Ehitusgiid)	Ei ole	Toimivad lõõrid ja värskeõhuklapid; klapp Fresh 100 Thermo vajab välisseina 105 mm ava	Korstna ventilatsioonilõõre kontrollib ja puhastab korstnapühkija (küttesüsteemi puhastamise määrus § 5)	Värskeõhuklapp Fresh 100 Thermo 71,98 €
Mehaaniline väljatõmme	Ventilaator tõmbab õhu välja vannitoast, WC-st ja köögist, asendusõhk tuleb õhuklappidest	Ei ole. Soojust saab kasutada väljatõmbeõhu soojuspumbaga	Väljatõmbekanal või lõõr, elektritoide ja värskeõhuklapid	Ventilaatori ja restide puhastus tootja juhendi järgi	Vannitoaventilaator Vents Quiet 100 TH (niiskusandur, taimer, 97 m³/h) 44,64 €
Keskne soojustagastusega seade torustikuga	Üks ventilaator puhub filtreeritud välisõhu elu- ja magamistubadesse, teine tõmbab õhu välja märgadest ruumidest ja köögist; soojusvaheti annab väljuva õhu soojuse sissepuhkeõhule	Vallox 110 MV (plaatsoojusvaheti) 86%, Komfovent Domekt R 300 V C8 (rootorsoojusvaheti) 86%	Projekt, sissepuhke- ja väljatõmbetorustik, läbiviigud välisõhule ja heitõhule, koht seadmele ja elektritoide. Valloxi juhendi järgi ei tohi paigalduskoht olla külmem kui +10 °C ja kondensaat vajab äravoolu vesilukuga	Filtrite vahetus: Komfovent 6 kuu järel, Vallox kevadel ja sügisel või vähemalt kord aastas	Domekt R 300 V C8 2139 € juhtpuldita, Vallox 110 MV 3011 €
Ruumipõhine soojustagastusega seade	Seade on välisseinas. Vents TwinFresh Comfo RA1-50 V.3 vahetab iga 70 sekundi järel suunda: keraamiline soojusvaheti salvestab väljuva õhu soojuse ja annab selle sissetulevale õhule	Tootja andmelehe ökodisaini tabelis 80%, tootja nimetatud maksimum 88%	Välisseina 180 mm ava (seina paksus 240–425 mm) ja elektritoide; torustikku ei ole. Soojustagastusrežiimis kuni 25 m³/h seadme kohta	Filtrite puhastus vähemalt 3 korda aastas, soojusvaheti puhastus kord aastas	TwinFresh Comfo RA1-50 V.3 380 €

Mida nõuded õhuvahetuse kohta ütlevad?

Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse, ning igal toal ja köögil vähemalt üks lahtikäiv aken (eluruumi nõuete määrus § 4 lg 1 ja § 3 lg 3). Õhuvahetuse arvu see määrus ei anna.

Arvud on energiatõhususe määruses ja kehtivad uue ning oluliselt rekonstrueeritava hoone energiaarvutuses (§ 10, § 17 ja lisa 1):

• väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga alla 120 m² ja korterelamu: välisõhu vooluhulk 0,5 l/(s·m²), mis teeb 100 m² kohta 50 l/s ehk 180 m³/h;
• väikeelamu alates 120 m² ja ridaelamu: 0,42 l/(s·m²);
• nõudluspõhise ventilatsiooni väikseim vooluhulk elamus: 0,15 l/(s·m²);
• väikeelamu lihtsustatud tõendamise tingimus: soojustagastuse temperatuuri suhtarv vähemalt 0,8 ja ventilaatorite elektriline erivõimsus kuni 1,5 W/(l/s).

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimustes nõuab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) magamis- ja elutubadesse vähemalt 10 l/s välisõhku müratasemel kuni 25 dB(A), ühetoalises korteris väljatõmmet WC-st ja pesuruumist kokku vähemalt 10 l/s ja köögist 6 l/s ning seadmelt soojustagastuse temperatuuri suhtarvu vähemalt 70%.

Millest saad aru, et ventilatsioon ei tööta?

Märgid on püsivalt kõrge õhuniiskus, hallitus ja umbne õhk. Terviseameti järgi võib hallituse põhjus olla liiga madal toatemperatuur ja kõrge õhuniiskus. Ameti hallituse infomaterjali järgi tekib hallitus sinna, kus niiskus kondenseerub jahedatel pindadel ja õhk liigub vähe: akende ümbrusse, kapitagustesse, vannituppa ja kööki.

• Niiskus. Terviseamet soovitab hoida tubades õhuniiskust 35–60% ja temperatuuri 20–22 °C. Eluruumi nõuete määrus nimetab optimaalseks suhteliseks niiskuseks 40–60% (§ 4 lg 5). Kui niiskus tõuseb, õhuta tube või kasuta ventilatsiooniseadet.
• Süsihappegaas. Kodu kohta määrus piirarvu ei anna. Võrdluseks: kooli õpperuumis ja lasteaia rühmaruumis võib süsihappegaasi olla Terviseameti järgi keskmiselt kuni 1000 ppm.
• Mõõtmine. Terviseameti labor mõõdab kodus süsihappegaasi logeriga: kuni tund maksab 30 eurot ja ööpäev 50 eurot ilma käibemaksuta. Lisanduvad objekti külastamise ja protokolli kulud, näiteks väljakutsetasu 15,50 eurot ja sõidukulu 0,70 eurot kilomeetri kohta (hinnakiri uuendatud 07.08.2026).

Hallituse uurimisse soovitab Terviseamet kaasata ka ehitusinseneri, sest põhjus on sageli ehitustehniline ja seda kõrvaldamata ei saa hallitusseente hulka õhus enamasti kestvalt vähendada.

Kuidas on ventilatsioon seotud radooni ja vingugaasiga?

Õhuvahetus mõjutab nii radoonitaset kui ka kütteseadme põlemisõhku ning vale lahendus võib mõlemat halvendada. Radoonitaseme saad teada ainult mõõtes ja väljatõmbe lisamine ahju või gaasiseadmega majja vajab asjatundjat.

• Radoon. Hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³ aasta keskmisena (Keskkonnaamet). Mõõda kütteperioodil esimesel korrusel või keldrikorrusel, kui seal on eluruumid. Usaldusväärne tulemus eeldab vähemalt kahekuulist mõõtmist kahe detektoriga, mis maksab Keskkonnaameti hinnakirjas 74 eurot. Ventilatsiooni võimsuse suurendamine võib radoonitaset vähendada, kuid liiga tugev tõmme võib radooni imbumist hoone alt suurendada: küsi lahendust spetsialistilt ja mõõda pärast uuesti.
• Vingugaas. Päästeameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) selgituse järgi tekib vingugaas siis, kui põlemiseks ei jätku hapnikku, ja selle põhjus on puudulik ventilatsioon või umbes korsten. Ametid soovitavad ventilatsiooni asjatundmatult mitte ümber ehitada, vaid pidada nõu pädeva isikuga.
• Gaasiseade. Gaasiseadmega ruumi õhuvajaduse määramisel tuleb arvestada samas ruumis olevate väljatõmbeseadmete tootlikkust (gaasipaigaldise nõuete määrus § 45 lg 7). TTJA nimetab paljude õnnetuste põhjusena korteri ventilatsiooni ja suitsulõõride omavolilist ümberehitamist.
• Ahi ja kamin. Suitsu ei tohi juhtida ventilatsioonilõõri (tuleohutuse seadus § 8 lg 2). Seadmete tootjad arvestavad alarõhuga: Komfoventi paigaldusjuhend ei soovita õhuhulkade tasakaalu muutvat külmumiskaitse režiimi kaminaga majas ja Airoboti juhend kirjeldab ülerõhurežiimi kamina süütamiseks.

Mida tohib kortermajas ise muuta?

Oma korteris tohid muuta seda, mis ei puuduta kaasomandit ega teiste korterite õhuvahetust. Hoone osad ja korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ei ole eriomandi ese ka siis, kui need asuvad korteri sees (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 4 lg 3). Seega on ventilatsioonilõõrid, välissein ja kogu maja teenindav seade kaasomand, mida valitsetakse korteriühistu kaudu (§ 34 lg 2).

• Otsused. Tavapärase korrashoiu ja remondi otsustavad korteriomanikud häälteenamusega (§ 35). Ajakohastamise, sealhulgas energiatõhususe suurendamise võib otsustada, kui poolt on üle poole kõigist häältest ja neil omanikel on üle poole kaasomandi osadest (§ 39 ja § 9 lg 3). Suurem ümberkorraldus nõuab korteriomanike kokkulepet (§ 38).
• Sinu kohustus. Pead hoiduma tegevusest, mille mõju teistele ületab tavakasutuse, ning hoidma korteris temperatuuri ja õhuniiskust, mis säilitab kaasomandi (§ 31).
• Välisseina ava ja ventilaator lõõris. Ruumipõhise seadme või õhuklapi ava välisseinas ja ventilaatori ühendamine lõõri puudutavad kaasomandit: küsi enne korteriühistult.
• Õhupuhasti. Ehitusgiidi järgi ei tohi köögikubu ega kütteseadet ühendada samasse ventilatsioonilõõri. Eesti Korteriühistute Liidu artikli järgi võib ühisesse lõõri ühendatud kubu puhuda õhu teistesse korteritesse. Kas sinu maja lõõri tohib õhupuhasti ühendada, küsi korteriühistult; söefiltriga lahendust kirjeldab juhend köögimööbel.

EIS-i korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimus on soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon, mis teenindab kõiki korterite ruume, või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmme. 2. oktoobril 2026 oli taotlusvoor suletud. Toetusi selgitab juhend renoveerimistoetus.

Kas ventilatsiooni ehitamiseks on vaja ehitusteatist või ehitusluba?

Ainult tehnosüsteemi ümberehitamiseks ehitusseadustiku lisa 1 ehitusluba ei nõua, kuid üle 20 m² hoones võib olla vaja ehitusteatist ja suuremas ka ehitusprojekti. Tehnosüsteemi paigaldamine või muutmine on ümberehitamine siis, kui see muudab ehitise välisilmet või muid omadusi (ehitusseadustik § 4 lg 3 p 3). Ehitusseadustiku lisa 1 (kehtiv alates 01.08.2026) veeru „Ümberehitamine ainult tehnosüsteemi osas“ järgi ei ole ühe ja kahe korteriga elamul kuni 20 m² ehitisealuse pinna ja kuni 5 m kõrguse korral vaja midagi, 20–60 m² ja kuni 5 m kõrgel hoonel on vaja ehitusteatist ning üle 60 m² või üle 5 m kõrgel hoonel ehitusteatist ja ehitusprojekti. Muul elamul, sealhulgas korterelamul, ja mitteelamul on üle 20 m² hoone korral vaja ehitusteatist ja ehitusprojekti. Üksiku osa asendamine samaväärsega ei nõua midagi. Teatisekohustuslikule tööle järgneb lisa 2 järgi kasutusteatis.

Ehitusgiid nimetab ümberehitamise näitena loomuliku ventilatsiooni ümberehitamist sundventilatsiooniks. Kas sinu töö selle piiri ületab, küsi oma omavalitsusest. Menetlust selgitab juhend ehitusteatis ja ehitusluba.

Kui palju ventilatsioon maksab?

Seadmete hinnanäited on võrdlustabelis. Terve süsteemi hinnasuuna avaldab vähe paigaldajaid ja kahe ettevõtte näited 2. oktoobril 2026 erinevad mitu korda, sest hinna sees on eri asjad. Need on näited, mitte turu keskmine.

Pakkuja ja teenus	Mis on hinnas	Eramu kuni 140–150 m²	Suurem eramu	Korter
KoduVent, paigaldus	Hinnakiri ei täpsusta, kas seade on hinnas, ja sama ettevõtte paigalduse lehel on vahemikud teised. Projekt on eraldi real: eramu 350–750 €, korter 180–350 €	4000–8500 €	5000–9000 € (150–250 m²)	2500–4500 €
Comfort Systems, täislahendus Zehnderi seadmega	Projekt, paigaldus, seadistus, mõõdistusprotokoll, teostusjoonis ja käibemaks	11 000–12 000 €	13 000–14 000 € (140–210 m²), 15 000–17 000 € (alates 210 m²)	Ei avalda
Comfort Systems, isepaigalduskomplekt	Seade, õhujaotus, eskiis ja käibemaks; paigaldad ise	5000–6500 €	6500–7500 € (140–210 m²), 8000–9000 € (alates 210 m²)	Ei avalda

Koguhind koosneb järgmistest osadest:

• projekt ja vajaduse korral ehitusteatise dokumendid;
• seade ja juhtpult;
• torustik, mürasummutid, plafoonid ja isolatsioon;
• läbiviigud ja teemantpuurimine;
• elektritoide ja kondensaadi äravool;
• seadistamine ja õhuhulkade mõõdistamine.

Kuidas ventilatsiooni hooldada?

Hoolda seadet tootja juhendi järgi. Kodu ventilatsiooni puhastamise sagedust tuleohutuse seadus ega ehitise tuleohutusnõuete määrus ei määra: määruse § 27 lg 1 järgi lähtutakse hooldamisel ja puhastamisel standardist, tehnilisest normist või tootja juhistest.

• Filtrid. Komfovent Domekt: kontroll 3 kuu ja vahetus 6 kuu järel. Vallox 110 MV: kevadel ja sügisel või vähemalt kord aastas. Airobot: vähemalt kord aastas, soovitatavalt enne ja pärast kütteperioodi.
• Soojusvaheti ja kondensaat. Valloxi juhend soovitab kontrollida soojusvaheti puhtust kord aastas ja kondensaadi vesilukku enne küttehooaega.
• Kanalite puhastus ja õhuhulkade mõõtmine. Seda teeb ventilatsioonifirma; ventilatsioonilukksepa kutsestandardi järgi kuulub kanalite puhastamine tema töö hulka. KoduVendi hinnakirjas maksab õhukanalite puhastus eramus 450–900 € ja korteris 180–350 €, õhuhulkade mõõdistamine eramus alates 250 € ning filtrite vahetus eraldi väljakutsena 85 € pluss käibemaks. VentxCleani eramu puhastus algab 220 eurost.

Kuidas valida projekteerijat ja paigaldajat?

Vali tegija, kelle pädevust saad registrist kontrollida ja kes annab töö üle koos mõõdistusprotokolliga.

• Projekteerija kutse. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6, diplomeeritud insener, tase 7, või volitatud insener, tase 8. Tase 6 lubab kutsestandardi järgi projekteerida kuni 1000 m² elamute sisekliima süsteeme.
• Paigaldaja kutse. Ventilatsioonilukksepp, tase 4. Tunnistust saad kontrollida kutseregistri otsingust nime või tunnistuse numbri järgi.
• Majandustegevusteade. Ehitamise ja projekteerimise teated on alates 25.06.2025 TTJA infosüsteemis Tarvik, mitte enam majandustegevuse registris; otsi ettevõtte nime või registrikoodi järgi. Seadus nõuab teadet ja tõendatud kvalifikatsiooni ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisel ja projekteerimisel (ehitusseadustik § 24 ja 25); muul juhul hindad tegija sobivust tellijana ise (§ 23 lg 6).
• Elekter. Valloxi juhendi järgi tohivad elektriühendusi teha üksnes elektrikud.
• Üleandmine. Küsi projekt või teostusjoonis, õhuhulkade mõõdistusprotokoll ning kasutus- ja hooldusjuhend. EIS nõuab toetuse saajalt protokolli, kus on iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk.
• Garantii. Loe tingimusi: Airoboti garantii kehtib ainult originaalfiltritega ja Komfoventi pikendatud garantii eeldab ülevaatust vähemalt kaks korda aastas.

Mida pakkumistes võrrelda?

Küsi vähemalt kolm võrreldavat pakkumist sama lähteülesande põhjal ja kontrolli, kas igas pakkumises on kirjas:

• seadme täpne mudel ning selle EPREL-i andmed: soojustagastuse kasutegur, suurim õhuvooluhulk ja helivõimsus;
• projekteeritud õhuhulgad ruumide kaupa ja müratase magamistubades;
• torustiku materjal, isolatsioon, mürasummutid ja läbiviikude arv;
• külmumiskaitse lahendus ja kondensaadi äravool;
• kas hinnas on projekt, elektritööd, seadistamine, mõõdistusprotokoll ja käibemaks;
• filtrite hind ja vahetusintervall ning hoolduse hind;
• garantii pikkus ja tingimused.

Teised kodu ja ehituse juhendid on teemalehel Kodu ja ehitus.