Praktilised vastused päris probleemidele

Energiamärgis: millal on kohustuslik, kes annab ja mis maksab?

Lühidalt

Energiamärgis on ehitisregistris avalik dokument, mis näitab hoone arvutuslikku (ETA) või mõõdetud (KEK) energiakasutust kilovatt-tundides toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta aastas ja sellele vastavat klassi A-st G-ni. See on nõutav uue hoone ehitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel ning hoone või korteri müümisel ja tasu eest üürile andmisel: kuulutuses peavad olema märgise andmed ning ostja või üürnik peab saama märgisega tutvuda (ehitusseadustik § 65–67). Nõuded ei kehti muu hulgas kuni 50 m² suletud netopinnaga hoonele ega elamule, mida kasutatakse alla nelja kuu aastas. Märgise annab kutsetunnistusega energiaaudiitor või energiatõhususe spetsialist ainult ehitisregistri kaudu: tarbimispõhine märgis kehtib kümme aastat ja maksis 2. oktoobril 2026 nelja pakkuja hinnakirjas 95 kuni 186 eurot, arvutuslik märgis kehtib kaks aastat hoone valmimisest ja maksis ehitatavale eramule kahe pakkuja juures 490 ja 515 eurot (näide, mitte turu keskmine).

Sisukord
  1. Millal on energiamärgis kohustuslik?
  2. Mis vahe on arvutuslikul ja tarbimispõhisel energiamärgisel?
  3. Mis klassid on ja mis klass on nõutav?
  4. Kes tohib energiamärgise anda ja kuidas tema pädevust kontrollida?
  5. Kuidas vaadata, kas hoonel on energiamärgis?
  6. Kui palju energiamärgis maksab?
  7. Mida peab müüja või üürileandja tegema ja mis saab, kui märgist ei ole?
  8. Kuidas energiaklassi parandada?
  9. Mis muutub hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmisega?
  10. Milleks on energiamärgist vaja toetuse ja laenu juures?

Millal on energiamärgis kohustuslik?

Energiamärgis on nõutav uue hoone ehitamisel, olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel ning hoone või korteri müümisel ja tasu eest üürile andmisel. Nõuded on ehitusseadustiku (EhS) 7. peatükis.

OlukordMida seadus nõuabAlus
Uue hoone ehitamineHoone peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, mida tõendab energiamärgis. Märgis esitatakse ehitusteatise või ehitusloa taotlusega ning hiljem kasutusteatise või kasutusloa taotlusega.EhS § 65 lg 1, § 66 lg 1, § 36, 40, 48 ja 52
Oluline rekonstrueerimineSama mis uue hoone puhul. Oluline on rekonstrueerimine, mille puhul piirete, kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide muutmise kulud on üle veerandi samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest.EhS § 63 lg 4, § 65 lg 1
Müük või tasu eest üürile andmineKuulutuses peavad olema märgise andmed, sealhulgas energiatõhususarv või kaalutud energiaerikasutus ja klass. Huviline peab saama märgisega tutvuda ja lepingu sõlmimisel antakse märgis üle.EhS § 67
Rahvarohke või avaliku sektori hooneMärgis peab olema nähtaval kohal hoones, mille suletud netopind on üle 500 m² ja mida külastavad rahvahulgad, ning üle 250 m² hoones, mis on riigi- või omavalitsusasutuse valduses ja mida külastatakse sageli.EhS § 68

Kas ehitamiseks on vaja teatist või luba, selgitab juhend ehitusteatis, ehitusluba ja kasutusluba.

Märgist ei nõuta hoonelt, millele energiatõhususe peatükk ei kohaldu (EhS § 62 lg 2):

  • hoone suletud netopinnaga kuni 50 m²;
  • elamu, mis on mõeldud kasutamiseks vähem kui neli kuud aastas või piiratud ajal nii, et energiat kulub alla 25% aastaringse kasutuse omast;
  • ajutine hoone kasutuseaga kuni kaks aastat, tööstusala, töökoda ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushoone;
  • peamiselt kultusekohana kasutatav hoone;
  • mälestis ning miljööväärtuslikul või muinsuskaitsealal asuv hoone, kui miinimumnõuete täitmine muudaks selle olemust või välisilmet oluliselt.

Mis vahe on arvutuslikul ja tarbimispõhisel energiamärgisel?

Arvutuslik märgis antakse projekteeritavale ja oluliselt rekonstrueeritavale hoonele ning selle näitaja on energiatõhususarv (ETA). Tarbimispõhine märgis antakse olemasolevale hoonele mõõdetud energiakasutuse järgi ja selle näitaja on kaalutud energiaerikasutus (KEK). Mõlema ühik on kilovatt-tund toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta aastas (määrus „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ § 2 ja 3).

TunnusArvutuslik märgis (ETA)Tarbimispõhine märgis (KEK)
Kellele antakseUus ja oluliselt rekonstrueeritav hooneOlemasolev hoone
Millel põhinebEnergiaarvutus ehitusprojekti ja hoone tüüpilise kasutuse järgi; väikeelamul ka lihtsustatud meetodMõõdetud kütuse-, soojuse- ja elektrikulu, soovitavalt viimase kolme, vähemalt ühe täisaasta kohta
Mida spetsialist vajabEhitusprojekt: joonised ning soojustuse, akende ja tehnosüsteemide andmedEhitisregistri kood, toatemperatuuriga pind, energiakulu iga energiaallika kaupa, võrku antud energia, suuremate ümberehituste aastad (määrus § 10)
Kehtivus (EhS § 66 lg 3)Kaks aastat hoone valmimisestKümme aastat

E-ehituse juhendi järgi loetakse kaht aastat kasutusloa või kasutusteatise registrisse kandmisest. Hilisem märgis tunnistab sama hoone varasema kehtetuks. Kui valminud hoone energiatõhususarv erineb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatust, antakse enne kasutusloa taotlemist või kasutusteatise esitamist uus märgis (määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 19 lg 4).

Tarbimispõhises arvutuses taandatakse küttekulu normaalaasta kraadpäevadega ja iga energiakandja korrutatakse kaalumisteguriga. Kui andmeid on vähem kui ühe täisaasta kohta, määratakse halvim klass G (määrus § 14 lg 2). Pärast energiakasutust mõjutanud ümberehitust võetakse aluseks ümberehitusjärgne aeg (§ 11 lg 5). Arvutuses on eraldi real normaalaasta küttesoojuse kulu megavatt-tundides, millest on abi näiteks soojuspumba küttekulu hindamisel.

Mis klassid on ja mis klass on nõutav?

Klasse on seitse, A-st G-ni, ja piirid sõltuvad hoone kasutusotstarbest ning väikeelamul ka pinnast. Uus hoone peab üldjuhul olema klassis A ja oluliselt rekonstrueeritav hoone vähemalt klassis C: miinimumnõuete määruse lisa 2 piirväärtused langevad kokku nende klasside ülempiiriga (§ 5, § 6 ja § 20 lg 3).

KlassVäikeelamu alla 120 m²Väikeelamu 120–220 m² ja ridaelamuVäikeelamu üle 220 m²Korterelamu
Akuni 135kuni 120kuni 100kuni 110
B136–160121–140101–120111–130
C161–185141–160121–140131–150
D186–235161–210141–200151–180
E236–285211–260201–250181–220
F286–350261–330251–320221–260
Güle 350üle 330üle 320üle 260

Arvud on energiamärgise määruse lisast 3 (sõnastus jõustus 1. septembril 2026), ühik on kWh/(m²·a) toatemperatuuriga pinna kohta. Väikeelamu on ühe või kahe korteriga elamu või ridaelamu. Skaala A–G kehtib 1. juunist 2025; varasem märgis võib olla skaalal A–H (Kliimaministeerium).

Uuel hoonel on kaks piiri korraga: energiatõhususarv peab jääma klassi A ja ilma kohapeal toodetud päikeseelektrit arvestamata ei tohi see ületada klassi B ülempiiri (lisa 2 tabelid 3 ja 1). Kui päikeseelektrisüsteem ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, kehtib ainult teine piir (§ 8 lg 2).

Kes tohib energiamärgise anda ja kuidas tema pädevust kontrollida?

Energiamärgise annab pädev isik, kellel on vastav kutse, ja ta kannab märgise ise ehitisregistrisse (EhS § 66 lg 5, § 24 lg 2 p 4). Kutse annab Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Kehtivate kutsestandardite järgi tohib:

Arvutusliku märgise tellid tavaliselt koos ehitusprojektiga, tarbimispõhise otse spetsialistilt. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) selgituse järgi ei pea energiamärgiste andja majandustegevusteadet esitama, seega ei leia teda majandustegevuse registrist ega TTJA infosüsteemist Tarvik. Kontrolli kutsetunnistust:

  1. Ava kutseregistri kutsetunnistuste otsing; osakutse puhul vali vaheleht „Osakutsetunnistused“.
  2. Kirjuta väljale „Isiku ees- ja perekonnanimi“ spetsialisti nimi või vali kutsealaks „Ehitiste energiatõhusus“.
  3. Vaata tulemuste veerge „Kutsestandard“ ja „Kehtib kuni“.
  4. Pärast töö valmimist kontrolli ehitisregistrist, et märgis on seal seisundiga „Kehtiv“.

Kuidas vaadata, kas hoonel on energiamärgis?

Kõik energiamärgised on ehitisregistris avalikud ja vaatamiseks ei pea sisse logima. Otsing käis 2. oktoobril 2026 nii:

  1. Ava ehitisregister ja vali „Otsingud“.
  2. Kirjuta vahelehel „Ehitised“ väljale „Ehitise aadress, EHR kood või katastritunnus“ aadress ja vajuta „Otsin“.
  3. Klõpsa tulemuste tabelis õige hoone EHR koodil; hoone seisund peab olema „Olemas“.
  4. Ava ehitise lehel jaotis „Ehitise energiamärgised“. Tabelis on märgise liik, kuupäev, klass, seisund („Kehtiv“ või „Kehtetu“) ja see, kas märgis on antud kogu hoonele.
  5. Dokumendi numbril klõpsates avaneb märgis koos energiaandmete ja soovitatud meetmetega.

Märgise andmine käib ainult ehitisregistri kaudu (määrus § 3 lg 7). Müüja kohustus märgis üle anda on täidetud, kui sellega saab tutvuda ehitisregistris (EhS § 67 lg 2).

Kui palju energiamärgis maksab?

Nelja pakkuja avalikus hinnakirjas maksis tarbimispõhine märgis 2. oktoobril 2026 eramule või kortermajale 95 kuni 186 eurot ja arvutuslik märgis ehitatavale eramule kahe pakkuja juures 490 ja 515 eurot. See on näide, mitte turu keskmine.

PakkujaTarbimispõhine märgis (KEK)Arvutuslik märgis (ETA)Käibemaks
EnefitEramu 140 €, korterelamu 186 €Ehitatav eramu 515 €, ehitatav korterelamu 1025 €Hinnad on käibemaksuga
Soojusaudit135 € (lehel üks hind; ankeedid eramule, korterelamule ja mitteeluruumile)Eramu 490 € koos suvise ruumitemperatuuri simulatsiooniga; keerulisem hoone pakkumise aluselEi lisandu
ABAUDIT GRUPP OÜTavapärane elamu ning väiksem või keskmise suurusega korterelamu 95 €Hinnakirjas ei oleEi lisandu, ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane
Tartu Regiooni EnergiaagentuurEramu ja kortermaja 120 €KokkuleppelLisandub hinnale

Hinda mõjutavad:

  • märgise liik: arvutuslik märgis eeldab energiaarvutust;
  • hoone suurus ja keerukus: ABAUDIT GRUPP OÜ hinnakirja järgi tõuseb hind väga suure, keeruka ja mitteeluhoone puhul;
  • käibemaks: neljast pakkujast kaks seda ei lisa.

Korteri kohta hinnakirjades rida ei ole: märgis antakse üldjuhul kogu hoonele ja eraldi kasutatav hoone osa võib oma märgise saada siis, kui hoones puudub ühine küttesüsteem (EhS § 66 lg 4).

Mida peab müüja või üürileandja tegema ja mis saab, kui märgist ei ole?

Müüja või üürileandja peab panema märgise andmed kuulutusse, laskma huvilisel märgisega tutvuda ja andma selle lepingu sõlmimisel üle (EhS § 67). Ostjal ja üürnikul on seega õigus näha klassi ja energiaerikasutust enne lepingut.

  • Korter. Korterelamus tellib märgise korteriühistu: energiamärgise tellimine on tavapärane valitsemine, mille otsustavad korteriomanikud häälteenamusega (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 35). Kui märgist ei ole või see on aegunud, pöördu juhatuse poole.
  • Uus maja. Kui arvutusliku märgise kaks aastat saab täis, tuleb TTJA selgituse järgi tellida tarbimispõhine märgis.
  • Järelevalve. Energiamärgise nõuete täitmist kontrollib TTJA, kes vaatab juhuvaliku alusel üle ka aasta jooksul antud märgiste õigsuse (EhS § 130 lg 3 p 5 ja lg 4).
  • Sanktsioon. Ehitusseadustiku vastutuse peatükis (§ 134–141) ei ole märgise puudumise kohta eraldi väärteokoosseisu. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib järelevalveasutus rakendada sunniraha, füüsilisele isikule kuni 6400 eurot (§ 133).

Juhend annab üldist infot ega ole õigusnõu.

Kuidas energiaklassi parandada?

Klass paraneb, kui hoonesse ostetud energia hulk väheneb või kui energiakandja asendub väiksema kaalumisteguriga kandjaga. Iga ostetud kilovatt-tund korrutatakse energiakandja kaalumisteguriga (miinimumnõuete määrus § 9):

EnergiakandjaKaalumistegur
Puit, puidupõhine kütus ja muu biokütus (välja arvatud turvas)0,65
Tõhus kaugküte0,65
Kaugküte0,9
Maagaas, kütteõli, vedelgaas, tahke fossiilkütus ja turvas1,0
Elekter2,0

Elektri tegur on suurim. Elektrilise otsekütte korral läheb arvesse kogu soojus, soojuspumba korral ainult pumba tarbitud elekter, sest välisõhust või pinnasest saadud soojus on kohapealne taastuvenergia (§ 2 lg 7). Päikesepaneelide puhul vähendab arvutuslikus märgises ostetud energiat see osa toodangust, mis kasutatakse ära hoones; võrku antud elekter on märgisel eraldi real.

  • Soojusallikas. Lahendusi võrdleb juhend soojuspump.
  • Välispiirded. Energiamärgise määruse meetmete loetelus (lisa 4) on välisseinad, katus, põrand, avatäited ja õhulekete tihendamine.
  • Ventilatsioon. Uues ja oluliselt rekonstrueeritavas hoones tagatakse siseõhu kvaliteet üldjuhul soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniga (§ 13); loe juhendit ventilatsioon.
  • Kohapeal toodetud elekter. Loe juhendit päikesepaneelid.

Klassi tõusu ei saa ette lubada. Tarbimispõhine märgis peegeldab ka seda, kuidas maja kasutatakse, ja uue märgise jaoks on pärast töid vaja vähemalt ühe täisaasta andmeid. Märgisele lisab spetsialist soovitused, kui parandamiseks on mõistlik võimalus (EhS § 66 lg 2).

Mis muutub hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmisega?

Direktiiv (EL) 2024/1275 tuli üle võtta 29. maiks 2026, kuid 2. oktoobri 2026 seisuga ei ole ehitusseadustiku energiatõhususe peatükki selleks muudetud: seadus ja määrused viitavad endiselt direktiivile 2010/31/EL. Kliimaministeerium saatis 14. septembril 2026 kooskõlastusele ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu ja ootas tagasisidet 28. septembrini. Riigikogu eelnõude andmebaasis seda 2. oktoobril ei olnud.

Direktiiv nõuab muu hulgas:

  • märgise skaala on A–G, kus A tähistab heitevaba hoonet, ja märgis kehtib kuni kümme aastat (artikkel 19);
  • müügiks või üüriks pakutaval hoonel peab olema märgis, klass peab olema kuulutuses, ka kinnisvaraportaalis, ja märgist näidatakse ka üürilepingu uuendamisel (artikkel 20);
  • uued hooned peavad olema heitevabad: avaliku sektori omad alates 1. jaanuarist 2028 ja kõik alates 1. jaanuarist 2030 (artikkel 7);
  • lisandub renoveerimispass, mis on omanikule vabatahtlik, kui riik ei otsusta teisiti (artikkel 12).

Ministeeriumi teate järgi asendub liginullenergiahoone mõiste heitevaba hoone mõistega ning uutesse ja renoveeritavatesse hoonetesse ei paigaldataks enam kohapeal fossiilkütust kasutavaid kütteseadmeid; olemasolevatele hoonetele piiranguid ei seata. Kas ja millal muutuvad klassipiirid, selgub vastuvõetud seadusest ja määrustest.

Milleks on energiamärgist vaja toetuse ja laenu juures?

Toetuse ja laenu juures on märgis tõend energiaklassi kohta. Korterelamute rekonstrueerimistoetus, mille viimane voor lõppes 15. oktoobril 2025, nõudis taotlusele kehtivat tarbimispõhist ja enamasti ka arvutuslikku märgist, tulemuseks üldjuhul vähemalt klassi C ning tööde järel uut tarbimispõhist märgist. Avatud voore käsitleb juhend renoveerimistoetus.

  • Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluasemelaenu käendus on energiatõhusa eluaseme ostjale kuni 50 000 eurot; ostetava elamu või korteri klassi tõendab kehtiv energiamärgis (seis 02.10.2026).
  • SEB rohelise kodulaenu lehel on energiatõhususe piirmäärad ehitusaja järgi, näiteks kuni 2020. aastani ehitatud korterelamul kuni 150 kWh/(m²·a) (02.10.2026).
  • Coop Panga kodulaenu lehel on eraldi intressipakkumine A-energiaklassiga kodule (02.10.2026).

Pankade pakkumised on ajutised ja laenuotsus sõltub maksevõimest.

Allikad

  1. Riigi Teataja: ehitusseadustik, § 24–25, 36, 40, 48, 52, 58–61, 62–69⁴ (7. peatükk „Hoone energiatõhusus“) ja 130–141 (redaktsioon RT I, 11.07.2026, 33, kehtiv alates 01.10.2026)
  2. Riigi Teataja: majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (redaktsioon RT I, 21.07.2026, 6, kehtiv alates 01.09.2026)
  3. Riigi Teataja: määruse nr 36 lisa 3 „Hoone energiatõhususarvu ja kaalutud energiaerikasutuse klassi määramine“ (taristuministri 09.07.2026 määruse nr 63 sõnastuses, jõust. 01.09.2026), 5 lk
  4. Riigi Teataja: määruse nr 36 lisa 2 „Energiamärgise koondinformatsiooni esitamise vorm“ (jõust. 01.09.2026), 4 lk
  5. Riigi Teataja: määruse nr 36 lisa 4 „Energiasäästumeetmete loetelu“ (RT I, 07.10.2016, 1, jõust. 10.10.2016), 2 lk
  6. Riigi Teataja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (redaktsioon RT I, 21.07.2026, 9, kehtiv alates 01.09.2026)
  7. Riigi Teataja: määruse nr 63 lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused“ (taristuministri 09.07.2026 määruse nr 63 sõnastuses, jõust. 01.09.2026), 2 lk
  8. Riigi Teataja: majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, § 3¹, 14–16, 27–29¹ ja tabelid 8, 9, 10², 10³, 16 ja 18 (redaktsioon RT I, 21.07.2026, 8)
  9. Riigi Teataja: taristuministri 09.07.2026 määrus nr 63, millega muudeti määrusi nr 36, 57, 58 ja 63 (RT I, 21.07.2026, 3, jõust. 24.07.2026, lisad 01.09.2026)
  10. Riigi Teataja: korteriomandi- ja korteriühistuseadus (redaktsioon RT I, 23.12.2022, 4, kehtiv alates 15.01.2024), § 35
  11. Kliimaministeerium: Hoone energiatõhusus (viimati uuendatud 25.06.2025)
  12. Kliimaministeerium: uudis „Eesti hoonete energiasääst tuleb ilma elektriautode laadimistaristu uute nõueteta“ (14.09.2026)
  13. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet: Hoonete energiatõhusus (viimati uuendatud 01.12.2025)
  14. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebis avaldatud esitlus: Hannamary Seli, „Hoonete energiatõhususe direktiivi uustöötlus“ (02.12.2025), 21 slaidi
  15. Ehitisregister, e-ehituse platvorm (Maa- ja Ruumiamet): Energiamärgis
  16. E-ehituse juhendid (Maa- ja Ruumiamet): Energiamärgis
  17. Ehitisregister: Otsingud, ehitiste otsing ja ehitise leht (otsing tehtud 02.10.2026)
  18. Kutseregister: kutsestandard „Energiaaudiitor, tase 6“ (versioon 7, kehtib 16.04.2024 kuni 15.04.2029)
  19. Kutseregister: kutsestandard „Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7“ (versioon 7, kehtib 16.04.2024 kuni 15.04.2029; kutse andja Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus)
  20. Kutseregister: kutsestandard „Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8“ (versioon 6, kehtib 16.04.2024 kuni 15.04.2029)
  21. Kutseregister: kutseala „Ehitiste energiatõhusus“ kutsestandardite loend
  22. Kutseregister: väljastatud kutsed, kutsetunnistuste otsing
  23. Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus: ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsete taotlemine (kutse andja volitused kuni 11.12.2028)
  24. Majandustegevuse register: teate- ja loakohustusega tegevusalad (ehituse tegevusalade teated on infosüsteemis Tarvik; energiamärgise andmist loetelus ei ole)
  25. TTJA infosüsteem Tarvik: majandustegevusteadete avalik otsing (tegevusalade loetelu detailses otsingus)
  26. EUR-Lex: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud), eestikeelne tekst, loetud artiklid 3, 7, 12, 19, 20 ja 35–37
  27. Riigikogu avaandmete API: eelnõude otsing pealkirja järgi („ehitusseadustiku“, „energia“, „hoone“; päring 02.10.2026)
  28. Enefit (Eesti Energia AS): energiamärgise hinnakiri (seis 02.10.2026)
  29. Soojusaudit: energiamärgise tellimine ja hind (seis 02.10.2026)
  30. ABAUDIT GRUPP OÜ: hinnakiri (leht muudetud 23.08.2026)
  31. Tartu Regiooni Energiaagentuur: energiamärgise tellimine (leht muudetud 21.10.2024)
  32. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus: Eluasemelaenu käendus (staatus „Avatud“, 02.10.2026)
  33. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus: Rekonstrueerimistoetus 2022–2027, korterelamud (staatus „Suletud“, 02.10.2026)
  34. SEB: SEB roheline kodulaen (seis 02.10.2026)
  35. Coop Pank: kodulaen (seis 02.10.2026)