Kodukindlustus: mida see katab ja kuidas valida õige kindlustussumma?

Sisukord

1. Mida kodukindlustus kindlustab?
2. Kes kindlustab korterelamus katuse ja trepikoja, kes korteri?
3. Mis vahe on koguriskikindlustusel ja nimetatud riskidel?
4. Mida kodukindlustus tavaliselt ei hüvita?
5. Kuidas valida hoone või korteri kindlustussumma?
6. Mida peaks üürnik kindlustama?
7. Kuidas If, ERGO ja LHV kodukindlustuse tingimused erinevad?
8. Mis mõjutab kodukindlustuse hinda?
9. Mida teha, kui kodus juhtub kahju?
10. Kas ehitusviga või halb remont on kindlustusjuhtum?

Mida kodukindlustus kindlustab?

Kodukindlustusel on kolm osa: ehitis (maja, korter või korteri siseviimistlus), kodune vara ehk sinu asjad ja vastutus teistele tekitatud kahju eest. Kindlustatud on ainult see, mis on poliisile märgitud. Finantsinspektsiooni tarbijaveebi Minuraha.ee järgi on korteri või maja kindlustusega üldjuhul kaetud ka sisseehitatud mööbel, kuid muu kodus olev vara tuleb eraldi kindlustada.

Osa	Mida katab	Mida ei kata
Hoone või korter	Konstruktsioonid, siseviimistlus, uksed, aknad, sanitaartehnika, sisseehitatud mööbel, tehnosüsteemid (If, TH-A-20241 p 142 ja 155)	Mööbel, kodutehnika ja muu vallasvara (If p 144)
Kodune vara	Mööbel, rõivad, kodutehnika, elektroonika; panipaigas ja kaasas olev vara piiratud summani	Näiteks dokumendid, väärtpaberid, registreerimisele kuuluvad mootorsõidukid, üle kahe aasta vanused nutiseadmed (If p 163, ERGO p 1.6, LHV p 2.12 kuni 2.17)
Vastutus	Kolmandale isikule tekitatud kahju ja õigusabikulud (võlaõigusseadus § 510), näiteks sinu korterist alguse saanud uputus alumise naabri juures (EKsL-i hea tava p 3.4)	Sinu kasutuses olev võõras vara, sh üürikorter (If, TVFIB-20231 p 60, ERGO vastutuskindlustus p 2.9.27)

Lisaks saab valida ajutise elukoha üürikulu, laenumaksete ja saamata jäänud üüritulu kaitse ajaks, kui kodu on kindlustusjuhtumi tõttu elamiskõlbmatu (LHV teabedokument, ERGO p 2.8).

Kes kindlustab korterelamus katuse ja trepikoja, kes korteri?

Korteriomaniku leping katab kas ainult korteri siseviimistluse ehk eriomandi või korteriomandi koos sinu osaga kaasomandist. Katus, kandvad seinad, trepikoda ja lift on kaasomand, mille kindlustamise üle otsustavad korteriomanikud ühiselt.

Hoone osad ja seadmed, mis on vajalikud hoone püsimiseks, ohutuseks või ühiseks kasutamiseks, ei ole eriomand ka siis, kui need asuvad korteri piires (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 4 lg 3). Kaasomandi taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuse ja ühistu vastutuskindlustuse sõlmimise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamusega, kui põhikiri ei nõua rangemat (§ 35 lg 1 ja 2).

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) kodukindlustuse hea tava järgi piisab siseviimistluse kindlustamisest, kui hoone ühisosad on kindlustatud, näiteks ühistu kaudu. Kui ei ole, peaks kindlustatud esemeks olema korteriomand. Korteri aknad ja välisuks loetakse tavaliselt kindlustatuks koos korteriga, kuid kui tulekahju lõhub maja mitu akent ja ust, hüvitab selle ühistu varakindlustus (p 3.2).

• If kindlustab mõttelise osa, kui see on lepingus märgitud. Tingimuste näites on majas 10 võrdset korterit, hävinud katuse remont maksab 25 000 eurot ja omaniku osa on 2500 eurot miinus omavastutus (If p 157 ja 158).
• ERGO kindlustab omandi suurusele vastava osa kaasomandist, kui poliisil on märge (p 1.3).
• LHV kindlustab alates 16.12.2024 sõlmitud lepingutes korteri ainult reaalosa ulatuses, ühisalade jaoks tuleb LHV lehe järgi sõlmida korteriühistukindlustuse leping.

Küsi enne lepingu sõlmimist ühistult, kas hoone on kindlustatud. Paarismaja osa ja ridaelamuboks kindlustatakse hea tava järgi koos ühiste konstruktsioonidega, näiteks ühise vaheseinaga (p 3.2).

Mis vahe on koguriskikindlustusel ja nimetatud riskidel?

Nimetatud riskide puhul hüvitatakse ainult lepingus loetletud juhtumid, tavaliselt tuli, torustiku leke, torm, üleujutus, vargus, röövimine ja vandalism. Koguriskikindlustus hüvitab iga äkilise ja ettenägematu sündmuse, mis ei ole välistatud, kuid ka see ei hüvita kõiki kahjusid (hea tava p 4.1 ja 4.2).

Ära lähtu riski nimest. Minuraha.ee järgi peavad kindlustajad tormiks tuult alates 18, 20 või 21 m/s ja mõni ei määratle kiirust üldse. Vähemalt 18 m/s piiri kasutavad hea tava, ERGO (p 2.4), Ifi põhipakett (TH-S-20241 p 6) ja Salva (KKT-21.05 p 10.4.1), LHV tingimustes on „tugev tuul“ ilma kiiruseta.

„Veekahju“ ei ole üks kaitse. Hea tava järgi ei laiene torustiku lekke kaitse katuse läbijooksule ega aknast sisse sadanud vihmale.

Mis juhtus	Mis kaitse alla see kuulub
Purunes toru või pesumasina voolik	Torustiku leke, ka naaberkorteri torust tulnud vesi. Purunenud toru remonti ei hüvitata (Ifi põhipakett p 19 ja 20).
Vihm või sulavesi tuli läbi katuse või seina	Eraldi kaitse, mille ulatus erineb (vaata võrdlustabelit).
Jõgi, paduvihm või lumesulamine kattis maapinna	Üleujutus (If p 38, ERGO p 2.5, LHV p 4.4).
Põhjavesi tõusis keldrisse	Tavaliselt ei hüvitata, sest maapinnast allpool liikuv vesi ei ole üleujutus (If p 38, ERGO p 2.9, LHV p 4.4).

Mida kodukindlustus tavaliselt ei hüvita?

Kindlustus hüvitab äkilise ja ettenägematu kahju, mitte aja jooksul tekkinud või ettearvatavat kahju. Need välistused korduvad Ifi, ERGO ja LHV tingimustes:

• Järkjärguline leke, hallitus ja korrosioon, näiteks põranda mädanemine tilkuva vee tõttu (If p 112, ERGO p 2.9, LHV p 6.3).
• Puudulik hooldus ja kulumine. ERGO ei hüvita ka eset, mis vajanuks parandamist juba enne juhtumit, näiteks kulunud põrandakatet (p 5.1.4).
• Vargus ilma sissemurdmiseta. Originaalvõtmega avamine ei ole murdvargus, kui võtit ei saadud murdvarguse või röövimisega (Ifi põhipakett p 17).
• Vajumine ja pinnase liikumine (If p 99, ERGO p 2.9, LHV p 6.5).
• Lume ja jää raskus. ERGO-s välistatud, liikumise kahju kaetakse koguriski korral (p 2.9), LHV-s kaetud ainult Premium Kodu paketis (p 7.3), Ifi koguriskipaketis hüvitatakse perioodi esimene juhtum (p 50).
• Ehitus- ja remonditööde käigus tekkinud kahju, v.a tulekahju (If p 18, ERGO p 2.9). LHV-s saab selle kaitse lisada 1000-eurose omavastutusega (p 8.1).
• Ohutusnõuete rikkumine, näiteks kütmata ruumis torude tühjendamata jätmine või korstna puhastamata jätmine (If p 120 ja 131, ERGO p 5.4). Kindlustaja ei saa rikkumisele tugineda, kui see ei mõjutanud kahju tekkimist ega suurust (võlaõigusseadus § 452 lg 2).

Kuidas valida hoone või korteri kindlustussumma?

Hoone ja korter kindlustatakse taastamisväärtuses ehk summas, mis kulub nende endisel kujul taastamiseks koos lammutuse ja prahi äraveoga, ilma kulumit arvestamata (If p 148 ja 149, LHV p 1.10, ERGO p 4.1). Kindlustusväärtus ei ole turuhind ja kodulaenu korral nõuab pank reeglina kindlustamist taastamisväärtuse ulatuses (Minuraha.ee).

Seaduse vaikimisi reegel arvestab amortisatsiooni (võlaõigusseadus § 479 lg 3), kuid lepingus võib kokku leppida taastamise maksumuse (§ 480 lg 4). Mida kindlustaja kasutab, näed allolevast tabelist.

1. Anna õiged andmed. If määrab summa sinu andmete, sh suletud netopinna põhjal (p 151 ja 160). Swedbanki kalkulaator küsib kandekonstruktsiooni materjali, ehitusaega ja suletud netopinda, ehitusaastat saab kontrollida ehitisregistrist. Registrist võetud andmed kontrolli üle (hea tava p 2).
2. Ära vali summat alla kindlustaja pakutu. Hea tava järgi ei rakendata alakindlustust, kui lepingu summa on vähemalt kindlustaja pakutud summa ja poliisil ei ole märget alakindlustusega lepingu kohta (p 5.1).
3. Arvesta rajatistega. Ifil on rajatised ja alla 10 m² väikehooned kindlustatud kokku 10% ulatuses hoonete taastamisväärtusest (p 41), ERGO-s ainult poliisi märke korral (p 1.4).
4. Vaata summa üle pikendamisel ja teavita kindlustajat enne remondi algust (hea tava p 2).

Mis on alakindlustus ja kui palju see hüvitist vähendab?

Kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi ajal, vastutab kindlustaja kahju eest võrdeliselt nende suhtega (võlaõigusseadus § 482). Minuraha.ee järgi võib see juhtuda näiteks siis, kui ehitushinnad kiiresti tõusevad. Näide: taastamisväärtus on 200 000 eurot, kindlustussumma 150 000 eurot ehk 75%. Kui torm tekitab 20 000 euro suuruse kahju, hüvitatakse 15 000 eurot miinus omavastutus. Liiga suure summa korral ei maksa kindlustaja rohkem kui tegelik kahju (§ 477).

Kindlustaja	Ehitise kindlustusväärtus	Alakindlustus
If, TH-A-20241	Taastamisväärtus, jääkväärtus ainult kokkuleppel (p 148 kuni 150)	Rakendab, ka valeandmete korral (p 153 ja 181). Koduse vara puhul mitte (p 183).
ERGO, 02.12.2025	Taastamisväärtus, kulumi üle 60% korral tulekahjus jääkväärtus (p 4.1 ja 4.2)	Tingimustes eraldi punkti ei ole, üldtingimuste p 15.6 nimetab seda hüvitise arvutamisel.
LHV, 16.12.2024	Taastamisväärtus ilma kulumita (p 1.10)	Ei rakenda, hüvitab kuni kindlustussummani (p 48).
Salva, KKT-21.05	Taastamisväärtus miinus kulum. Kulumi alla 40% korral hüvitatakse ka kulum, kui taastad kahe aasta jooksul (p 14.4.2 ja 14.5.3)	Ei rakenda (p 14.4.6).
Swedbank P&C, v0424	Taastamisväärtus ilma kulumita (tingimused)	Lehe järgi kindlat ehitise kindlustussummat poliisile ei märgita.

Statistikaameti ehitushinnaindeks oli 2026. aasta II kvartalis 290,5 (1997 = 100) ehk 1,9% kõrgem kui I kvartalis, 2025. aastal tõusis see 1,5% (Statistikaamet). Kui lepingus on kindel summa, küsi pikendamisel, kas see vastab endiselt taastamisväärtusele.

Kui suur peaks olema koduse vara ja vastutuse summa?

Koduse vara summa määrad ise ja alakindlustust selle puhul enamasti ei rakendata (hea tava p 5.2). Hüvitis põhineb uue eseme hinnal, kuid nutiseadmete ja arvutite väärtust vähendatakse vanuse järgi ning ehete ja kunsti puhul on aluseks turuväärtus (If p 164 kuni 167, ERGO p 4.9 ja 4.10). Arvesta alalimiitidega: panipaigas või kõrvalhoones olev vara on Ifil kindlustatud lisaks 10% ja ERGO-s kokku kuni 25% ulatuses koduse vara summast (If p 19, ERGO p 4.6). Hoia ostudokumendid alles, sest tõendamata vara If ei hüvita (p 101).

Hea tava järgi võiks korteri valdaja vastutuskindlustuse summa olla vähemalt 20 000 eurot hoone iga korruse kohta, sõltumata sellest, mitmendal korrusel korter asub (p 5.3).

Mida peaks üürnik kindlustama?

Üürnik kindlustab oma asjad ja vastutuse. Korteri kindlustab reeglina omanik (ERGO) ja omaniku koduse vara kindlustus ei hõlma üürniku asju (hea tava p 3.3).

• Vastutuskindlustus kaitseb, kui näiteks jooksma jäänud vannivesi kahjustab allkorruse kortereid (ERGO).
• Üürikorterile tekitatud kahju see ei kata. ERGO näite järgi ei hüvitata, kui üürnik lõhub kogemata üürileandja televiisori ja see rikub siseviimistlust (ERGO vastutuskindlustus p 2.9.27, sama If TVFIB-20231 p 60).

Üürikorteri kahju hüvitamine sõltub omaniku poliisist. Lisakaitse „üürniku tekitatud kahju“ hüvitab tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju, ERGO-s üle 30-päevase kirjaliku üürilepingu korral (p 2.8.11), LHV-s vähemalt kuuekuulise lepingu korral (LHV leht). LHV näite järgi kuulub kukkunud triikraua parketikahju koguriskikindlustuse alla (p 8.2). Ifi kinnisvaraomaniku/valdaja ja ERGO koduvaldaja vastutuskindlustuse korral on kindlustatud ka üürnik (If TVFIB-20231 p 25, ERGO vastutuskindlustus p 1.2.1), seega küsi üürileandjalt, mis tema poliisil on.

Kuidas If, ERGO ja LHV kodukindlustuse tingimused erinevad?

Suurimad erinevused on vastutuskindlustuse, sademevee ja kahjust teatamise reeglites. Tabel põhineb pakkujate avalikel tingimustel ja kodulehtedel seisuga 1. oktoober 2026. Hindu ei ole, sest need sõltuvad päringust, ja poliisil märgitu võib tabelist erineda.

Kriteerium	If	ERGO	LHV Kindlustus
Tingimused	TH-A-20241, TH-C-20241, TH-S-20241 (poliisid alates 28.11.2024), üldtingimused TG-20261	Kehtivad alates 02.12.2025, üldtingimused alates 01.05.2024	Kehtivad alates 16.12.2024
Paketid	Põhipakett (loetletud riskid), klassik- ja koguriskipakett (kokku lepitakse välistused, kokkuvõte), minipakett ainult tule, tormi ja rahe vastu (teabedokument 2024/01)	Põhikaitsed tulekahju, toruleke, torm, üleujutus, vandalism ja murdvargus ning kogurisk, täpne loetelu poliisil (p 2.1.2 ja 2.1.4)	Start Kodu (valikrisk), Standard Kodu ja Premium Kodu (kogurisk) (p 3 ja 5)
Vastutuskindlustus	Valitav, kehtib aadressil, Eestis, ELis või maailmas v.a USA ja Kanada (teabedokument)	Eraldi eraisiku vastutuskindlustus, saab lisada	Kinnisvara omaniku või valdaja ja eraisiku vastutus valitavad (teabedokument)
Omavastutus	Lehe järgi enamike kaitsete puhul 300 eurot. Ei rakendata, kui kahju põhjustas kolmas isik, nt ülemine naaber, või hävis üle 50% (koguriskipakett p 197 ja 198).	Poliisil. Ehitusest või remondist tekkinud kahjul kolmekordne. Ei rakendata üle 50% hävimisel või ainult klaasi purunemisel (p 5.2).	Poliisil. Ei rakendata nt ainult klaaspinna kahjul (v.a Start Kodu) ja lukuvahetusel (p 17).
Torm	Põhipaketis tuul üle 18 m/s (p 6)	Vähemalt 18 m/s, 72 tunni kahjud on üks juhtum (p 2.4)	„Tugev tuul“, kiirust ei määratleta (p 4.3)
Sademevesi läbi katuse või seina	Põhi-, klassik- ja koguriskipaketis, põhipaketis kuni 10 000 eurot juhtumi kohta, kui konstruktsioon ei olnud enne kahjustunud (põhipakett p 9 kuni 13)	Lisakaitse, lehe järgi kuni 5000 eurot, kui viie aasta jooksul ei ole vett sisse tunginud (p 2.8.4)	Ainult Premium Kodu, lehe järgi kuni 10 000 eurot (p 7.4)
Kahjust teatamine	Viivitamata (TG-20261 p 31)	Esimesel võimalusel, tõendid hoida vähemalt 3 kuud (p 5.5, üldtingimused p 15.3)	Viivitamata, hiljemalt 7 päeva jooksul (p 20.3)
Kui hoonet ei taastata	Ainult ettemakse ehk kinnisasja turuväärtuse vähenemine, ülejäänu taastamisel kahe aasta jooksul (p 200 kuni 204)	Esmalt 70%, ülejäänu, kui tõendad taastamist kahe aasta jooksul (p 5.1.3)	Rahas LHV nõusolekul ja käibemaksuta, käibemaks taastamise tõendamisel 24 kuu jooksul (p 1.14)

Mis mõjutab kodukindlustuse hinda?

Hind sõltub päringust, seepärast hindu siin ei ole. Kindlustaja määrab makse sinu esitatud andmete põhjal (hea tava p 2). Hinda mõjutavad:

• mida kindlustad: koduse vara eest tuleb tasuda täiendav makse (Minuraha.ee);
• hoone kasutusviis, suurus, ehitusaasta ja ehitusmaterjal (ERGO teabedokument); If arvutab veebis hinna alla 50 aasta vanusele majale, vanema puhul tuleb esitada päring (If);
• omavastutus: suurema omavastutuse korral on makse madalam (Minuraha.ee);
• riski mõjutavad asjaolud, näiteks valvesignalisatsioon, kodus tegutsev ettevõte või lühiajaline väljaüürimine. Neist tuleb teatada ka küsimata (hea tava p 2, Minuraha.ee).

Minuraha.ee soovitab võrrelda vähemalt kolme kindlustaja tingimusi. Kindlustaja töötaja või agent ei anna sõltumatut nõu, selle annab kindlustusmaakler. Pakkumise kontrollimiseks sobivad EKsL-i enesekontrolli küsimused. Oma olukorra kohta saad küsida lehel Küsi spetsialistilt, teised rahaasjade juhendid on teemalehel Raha.

Mida teha, kui kodus juhtub kahju?

Piira kahju, teata kohe kindlustajale ja vajadusel politseile või Päästeametile ning ära paranda ega viska midagi ära enne kindlustaja nõusolekut.

1. Peata kahju suurenemine ja küsi kindlustajalt juhiseid (võlaõigusseadus § 488 lg 1). ERGO ja LHV hüvitavad selle mõistlikud kulud (ERGO p 5.1.9, LHV p 33.7). Ifi koduabi hüvitatakse ainult siis, kui see telliti Ifi kindlustustelefonilt (If p 53).
2. Teata politseile varguse, vandalismi või röövi korral ja Päästeametile tulekahju korral (ERGO p 5.5).
3. Teata kindlustajale viivitamata (§ 448), soovitatavalt kirjalikult, et saaksid aja tõendada (Minuraha.ee). Hilinemise korral võib kindlustaja hüvitist vähendada, tahtliku rikkumise korral vabaneb ta kohustusest (§ 449).
4. Ära muuda kahjustatud kohta enne kahju kindlakstegemist, välja arvatud kahju vähendamiseks (§ 488 lg 2). Pildista kahju ja säilita jäänused.
5. Kogu dokumendid: politsei või Päästeameti õiend, kahjustatud vara nimekiri, ostudokumendid ja arved (ERGO p 5.5). Remondi eelarve esita enne töö tellimist kindlustajale kinnitamiseks (hea tava p 9).

ERGO ja LHV teevad hüvitamise otsuse 10 tööpäeva jooksul vajaliku teabe saamisest (ERGO üldtingimused p 15.4, LHV p 33.4). Kindlustuslepingu nõue aegub kolme aastaga selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutus sissenõutavaks (§ 475 lg 1).

Mida teha, kui kindlustaja keeldub?

Esita kirjalik vastuväide ja pöördu seejärel tasuta kindlustuse lepitusse Eesti Kindlustusseltside Liidu juures (EKsL). Kui kindlustaja jättis taotluse kirjalikult rahuldamata ja selgitas tähtaja tagajärge, vabaneb ta kohustusest, kui hagi ei esitata ühe aasta jooksul (võlaõigusseadus § 475 lg 3). Sammud on juhendis Kindlustusjuhtum: kelle poole pöörduda, kui kindlustus ei maksa?.

Kas ehitusviga või halb remont on kindlustusjuhtum?

Ehitusviga ise ei ole kindlustusjuhtum. Võrreldud kindlustajad ei hüvita vigase osa parandamist ega konstruktsioonide avamist vea kõrvaldamiseks (If p 12, ERGO p 2.9, LHV teabedokument). Hüvitada võidakse ainult vea tagajärjel äkiliselt tervetele osadele tekkinud kahju: Ifi koguriski- ja põhipaketis tingimustel (koguriskipakett p 10 kuni 16), ERGO-s torulekke ja teatud juhtudel tulekahju korral (p 2.9), LHV-s Premium Kodu lisakaitsega või kui viga põhjustas tulekahju või torulekke (p 6.23 ja 7.2).

Ifi näites jäeti hüdroisolatsioon paigaldamata ja niiskus rikkus parketi: If hüvitab parketi, kuid mitte hüdroisolatsiooni paigaldamist (p 12). Kahju, mida saab nõuda garantii alusel, kindlustus ei hüvita (If p 92, ERGO p 2.9, LHV p 6.9). ERGO ei hüvita ka korteriühistu plaaniliste tööde, näiteks torude või akende vahetuse käigus tekkinud kahju (p 2.9).

Kui kahju põhjus on ehitaja töö, esita nõue ehitajale. Kuidas seda teha, loe juhendist Ehitusvaidlus: kelle poole pöörduda, kui töö on puudustega?.