Soojuspump: õhk-õhk, õhk-vesi või maasoojus, mis maksab ja kuhu sobib?

Sisukord

1. Mille poolest õhk-õhk, õhk-vesi ja maasoojuspump erinevad?
2. Milline soojuspump millisesse majja sobib?
3. Mida pead teadma õhk-vesi soojuspumba kohta?
4. Mida nõuab maasoojuspump krundilt?
5. Milliseid lube on soojuspumba ja puuraugu jaoks vaja?
6. Kui palju soojuspump maksab?
7. Kui suur on küttekulu ja kuidas tasuvust arvutada?
8. Kas soojuspumbale saab toetust?
9. Kuidas valida paigaldajat ja mida nõuab hooldus?
10. Mida pakkumistes võrrelda?

Mille poolest õhk-õhk, õhk-vesi ja maasoojuspump erinevad?

Liigid erinevad selle poolest, kust soojus võetakse ja kuhu see antakse. Õhk-õhk soojuspump annab välisõhu soojuse toaõhule, õhk-vesi soojuspump annab selle vesiküttele ja tarbeveele ning maasoojuspump ehk maaküte võtab soojuse pinnasest või aluspõhjast. Tabeli tõhususe ja hinna näited käivad nimetatud mudelite ja müüjate kohta, mitte kogu liigi kohta.

Liik	Soojusallikas	Kütab	Eeldused	Tõhususe näide	Load	Hinnanäide 02.10.2026
Õhk-õhk	välisõhk	toaõhku, mitte tarbevett ega vesikütet	avatud planeering, koht välisosale	Daikin FTXTM30S2V1B / RXTM30A2V1B: SCOP 5,2 keskmises ja 4,1 külmemas kliimas	enamasti ehitusteatis, kortermajas ühistu otsus	alates 1064 ja 1105 € koos standardpaigaldusega
Õhk-vesi	välisõhk	põrandakütet või radiaatoreid ja tarbevett	vesiküte, ruum siseosale ja boilerile, välisosale koht naabritest eemal	NIBE S2125-8: külmema kliima SCOP 4,10 (35 °C pealevool) ja 3,20 (55 °C)	olemasolevas majas enamasti ehitusteatis	8 kW seade boileriga 6711 ja 6950 €, standardpaigaldus alates 1740 €
Maasoojus	pinnas (maakollektor) või aluspõhi (puurauk)	põrandakütet või radiaatoreid ja tarbevett	vesiküte, vaba maa kollektorile või koht puuraugule	NIBE S1155-6: külmema kliima SCOP 5,5 (35 °C) ja 4,1 (55 °C)	sama, puuraugule lisaks ehitusteatis ja ehitusprojekt	seade 9235 ja 9664 €, lisaks maakontuur ja paigaldus

Neljas liik on väljatõmbeõhu soojuspump, mis võtab soojuse ventilatsiooni väljatõmbeõhust ning kütab vesikütet ja tarbevett. NIBE S735 paigaldusjuhendi järgi juhitakse seadmest läbi kogu väljatõmbeõhk peale köögi õhupuhasti oma ja kui see õhk on külmem kui 10 °C, kütab kompressori asemel elektriline lisaküte. See liik eeldab mehaanilist väljatõmmet, mida käsitleb juhend ventilatsioon.

Milline soojuspump millisesse majja sobib?

Otsusta nelja küsimuse järgi: kas majas on vesiküte, kas pump peab soojendama tarbevett, mida krunt võimaldab ja kui suur on eelarve.

• Kui vesikütet ei ole ega tule ja vajad lisakütet avatud planeeringuga ruumidesse, sobib õhk-õhk pump. Selle valikut käsitleb juhend õhksoojuspump.
• Kui majas on põrandaküte või radiaatorid või vahetad välja gaasi-, õli- või elektrikatla, sobivad õhk-vesi ja maasoojuspump. Mõlemad soojendavad ka tarbevee. Ahjuküttega majja tuleb nende jaoks ehitada vesiküttesüsteem.
• Kui krundil ei ole kollektorile vaba maad, puurida ei saa või eelarve on väiksem, jääb õhk-vesi.
• Kui krunt võimaldab kollektorit või puurauku ja oled valmis suuremaks alginvesteeringuks, on maasoojuse elektrikulu toodud näidetes väiksem ja õue ei tule ventilaatoriga välisosa.
• Kui ehitad uut maja, otsusta kütteliik varakult: Kliimakaubamaja paigaldustingimuste järgi teeb tellija enne seadme paigaldust valmis maakontuuri sisseviigud läbi vundamendi, tehnoruumi ning elektri- ja torutööd.

Mida pead teadma õhk-vesi soojuspumba kohta?

Õhk-vesi soojuspumba tõhusus sõltub kõige rohkem sellest, kui kuuma vett küttesüsteem vajab. EL-i energiamärgisel (määrus 811/2013) on eraldi näitajad 35 °C pealevoolule, mis on tüüpiline põrandaküttele, ja 55 °C pealevoolule, mis on tüüpiline radiaatoritele. NIBE S2125-8 andmelehel on külmema kliima SCOP vastavalt 4,10 ja 3,20. Daikini Altherma 3 R paigaldusjuhendi sõnul töötab soojuspump kõige paremini põrandaküttega.

• Monoblokk või split. Monoblokis (näiteks NIBE S2125) on kogu külmaagens välisosas ja majja tulevad veetorud. Split-seadmel (näiteks Daikin Altherma 3 R) ühendab välis- ja siseosa külmaainetorustik, tootja järgi 3 kuni 30 m.
• Külmaagens. Määruse (EL) 2024/573 IV lisa punktide 8 ja 9 järgi ei tohi alates 1. jaanuarist 2027 turule lasta kuni 12 kW monoblokk- ja split-õhk-vesi-soojuspumpi, mille F-gaasi soojendamispotentsiaal (GWP) on 150 või enam, välja arvatud juhul, kui see on vajalik käitamiskoha ohutusnõuete järgimiseks. R32 GWP on 675, propaan (R290) ei ole F-gaas. Näidetest kasutab Daikin Altherma 3 R külmaagensit R32 ja NIBE S2125 propaani. Paigaldatud seadet võib edasi kasutada.
• Tarbevesi ja puhverpaak. Daikin Altherma 3 R põrandamudeli siseosas on 180- või 230-liitrine boiler, teistel lahendustel ühendatakse boiler eraldi. NIBE soovitab S2125 jaoks vähemalt 120 l küttevee mahtu, et vältida lühikesi töötsükleid ja võimaldada sulatust. Kui küttesüsteemi maht on väiksem, lisatakse puhverpaak.
• Jahutus. Jahutab ainult selleks ette nähtud mudel (Daikinil tähis EHVX). Põrandakütte kaudu jahutades piirab Daikin pealevoolu 18 kuni 20 °C-ni, et põrandale ei tekiks kondensaati.
• Külm ilm. Mõlema näite välisosa töötab tootja andmetel kuni −25 °C. NIBE S2125-8 tootekaardil on radiaatorikütte (55 °C) arvestuses soojustegur (COP) välistemperatuuril +7 °C 4,75 ja −7 °C juures 2,19. Daikini siseosas on 3 kuni 9 kW elektriline lisaküttekeha.
• Müra ja asukoht. Välisosa helivõimsus on EPREL-is 49 dB (NIBE S2125-8) ja 62 dB (Daikin ERGA08EAV3A). Naabri kinnistul kehtib elamualal tehnoseadme mürale piir 50 dB päeval ja 40 dB öösel (määrus nr 71). Tootjate juhendite järgi ei paigaldata välisosa magamistoa lähedale, see ei tohi jääda lume alla ja sulamisvesi (NIBE-l kuni 50 l ööpäevas) tuleb ära juhtida.

Mida nõuab maasoojuspump krundilt?

Maasoojuspump vajab horisontaalset maakollektorit või üht või mitut soojuspuurauku. Kollektori pikkus ja puuraugu sügavus arvutatakse iga maja jaoks eraldi: NIBE S1155 paigaldusjuhendi järgi sõltuvad need pinnasest või kivimist, kliimast, küttesüsteemist ja maja soojusvajadusest.

• Horisontaalne kollektor. NIBE järgi on torude vahe vähemalt 1 m ja ühe kontuuri pikkus kuni 400 m. Kliimakaubamaja näidisarvutuses vajab 180 m² uus maja 540 m kollektorit ja umbes 650 m² vaba maad. See on müüja näide, mitte reegel.
• Soojuspuurauk. Kinnises süsteemis ringleb soojuskandja puurauku paigaldatud torustikus. Taristuministri määruse nr 25 § 8 järgi täidetakse puurauk kogu ulatuses keskkonnale ohutu materjaliga ja etüleenglükooli soojuskandjana kasutada ei tohi. Keskkonnaameti käsiraamatu järgi ei ole täidetud maasoojuspuuraugul sanitaarkaitseala ega hooldusala. AIT-Nordi andmetel puuritakse 150 m² eramule tavaliselt 100 kuni 200 m.
• Naabrid ja kaevud. Eesti Geoloogiateenistuse järgi võib puurimine ajutiselt mõjutada lähedal asuvate kaevude veetaset ja vee kvaliteeti. Selgita naabrite kaevud välja enne töid.

Milliseid lube on soojuspumba ja puuraugu jaoks vaja?

Olemasolevas majas on soojuspumba paigaldamiseks enamasti vaja ehitusteatist, soojuspuuraugu jaoks ehitusteatist koos ehitusprojektiga. Ehitusseadustik käsitab soojuspumpa hoone tehnosüsteemina (§ 80 lõige 6). Kui paigaldus on ümberehitamine, nõuab seadustiku lisa 1 ühe ja kahe korteriga elamul ehitusteatist, üle 60 m² ehitisealuse pinnaga või üle 5 m kõrgel elamul koos ehitusprojektiga, ning lisa 2 pärast paigaldust kasutusteatist. Teatise ja loa erinevust selgitab juhend ehitusluba ja ehitusteatis.

Puuraugu kord muutus 1. augustil 2026:

1. Asukohta ei pea enam omavalitsusega eraldi kooskõlastama (ehitusseadustiku § 124 on kehtetu). Lisa 1 real „Puurauk“ on nõutud ehitusteatis ja ehitusprojekt, mis esitatakse ehitisregistris vähemalt kümme päeva enne tööde algust.
2. Projekti koostab ja puurib ettevõte, kellel on hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba soojussüsteemi puuraukude projekteerimiseks või puurimiseks (veeseaduse § 208). Loa number kirjutatakse projekti ja teatisesse (määruse nr 25 § 5 ja 11).
3. Kui puurauk on sügavam kui 100 m, süsteemi projektvõimsus on vähemalt 25 kW või süsteem on avatud, kooskõlastab omavalitsus teatise Keskkonnaametiga, kes vastab kümne päeva jooksul (ehitusseadustiku § 126).
4. Puurija peab puurimispäevikut ja esitab puuraugu andmed kümne päeva jooksul Eesti looduse infosüsteemi (§ 125, määruse § 17). Enne soojuskandjaga täitmist tehakse torustikule surveproov (määruse § 16).
5. Valmis puuraugu kohta esitatakse kasutusteatis.

Horisontaalse kollektori kohta lisas 1 eraldi rida ei ole. Antsla valla juhendis on see tehnosüsteemi muutmine, mille projekti lisatakse asendiplaan kollektori alaga, ja piirile lähemal kui 2 m on vaja naabri nõusolekut. See on ühe valla juhend: küsi oma omavalitsusest. Keskkonnaameti ja Eesti Geoloogiateenistuse lehtedel oli 2. oktoobril 2026 veel varasem kord (asukoha kooskõlastus ja ehitusluba).

Kui palju soojuspump maksab?

Avalikes hinnakirjades maksis 2. oktoobril 2026 8 kW õhk-vesi seade 230-liitrise boileriga 6711 ja 6950 € ning üks ja sama maasoojuspumba mudel 9235 ja 9664 €. Mõlemale lisandub paigaldus, maasoojusele ka maakontuur. Seadmete ja paigalduse hinnad on käibemaksuga. Need on näited, mitte turu keskmine.

Mis	Hinnanäide	Müüja
Õhk-vesi: Daikin Altherma 3 EHVX08 ja ERGA08, 230 l boiler	6711 € ja 6950 €	Kliimakaubamaja, Kodukliima
Õhk-vesi: Alpha Innotec Hybrox, komplektid 5 kuni 16 kW	7467 kuni 12 303 €	AIT-Nord
Õhk-vesi soojuspumba standardpaigaldus	alates 1740 € ja 1990 € (split)	Kliimakaubamaja, Mugav Küte
Maasoojus: Alpha Innotec SWC 122 V-Line, boilerita	9235 € ja 9664 €	Kliimakaubamaja, AIT-Nord
Maasoojus: Thermia Atlas 12 kW	11 402 €	Kliimakaubamaja
Maasoojuspumba paigaldus ilma maakontuurita	alates 1740 € ja alates 2200 €	Kliimakaubamaja, Mugav Küte
Horisontaalne kollektor	3,6 € meeter (600 m on 2160 €); 3000 kuni 6000 €	Kliimakaubamaja, AIT-Nord
Soojuspuurauk	35 kuni 50 € meeter; umbes 55 € meeter koos kõrvalkuludega	AIT-Nord, Bestair
Maakütte terviklahendus	12 215 € (180 m² uus maja, kollektor); 18 000 kuni 32 000 € (150 m² maja)	Kliimakaubamaja näidisarvutus; AIT-Nord ja KaguKliima

Kollektori, puuraugu ja terviklahenduse hinnad on müüjate orienteeruvad hinnangud. Kliimakaubamaja standardpaigalduse hinnas ei ole elektritöid, toitekaablit, kütte- ja veetorude toomist seadmeni ega välisosa alust. Hinda mõjutavad seadme võimsus, boiler ja puhverpaak, torustiku pikkus ning maasoojusel kollektori pikkus või puuraugu sügavus ja pinnas. Lõpphind selgub pakkumisest pärast objekti ülevaatust.

Kui suur on küttekulu ja kuidas tasuvust arvutada?

Aastane elektrikulu on maja soojusvajadus jagatud SCOP-iga ja korrutatud elektri lõpphinnaga. Näites vajab maja kütteks 15 000 kWh soojust aastas. Oma maja arvu leiad varasemast kütusekulust või energiamärgise arvutusest, mida selgitab juhend energiamärgis.

Elektri hinnaks on näites 24,3 senti kilovatt-tunni eest (s/kWh). Eleringi andmetest arvutatuna oli Eesti börsihind kütteperioodil 1. oktoobrist 2025 kuni 30. aprillini 2026 keskmiselt 9,72 s/kWh, jaanuaris ja veebruaris 15,4 ja 15,5 s/kWh. Sellele lisanduvad tasakaalustamisvõimsuse kulu 0,37 s, Elektrilevi võrgutasu paketis Võrk 1 7,72 s, riiklikud tasud 1,81 s ja 24% käibemaks. Müüja marginaali ja kuutasusid arvutuses ei ole.

Kütteviis	SCOP	Elekter aastas	Kulu aastas
Otsene elektriküte	1	15 000 kWh	umbes 3650 €
Õhk-vesi, põrandaküte (NIBE S2125-8, 35 °C)	4,10	3659 kWh	umbes 890 €
Õhk-vesi, radiaatorid (55 °C)	3,20	4688 kWh	umbes 1140 €
Maasoojus, põrandaküte (NIBE S1155-6, 35 °C)	5,5	2727 kWh	umbes 660 €
Maasoojus, radiaatorid (55 °C)	4,1	3659 kWh	umbes 890 €

SCOP on märgise näitaja standardtingimustes ja käib ruumikütte kohta. Tarbevee soojendamise tõhusus on märgisel eraldi ning tegelik kulu sõltub majast ja talvest. Tasuvuse hindamiseks jaga pakkumiste hinnavahe aastase kuluvahega: näite eeldustel on õhk-vesi ja maasoojuse vahe 230 kuni 250 € aastas. Gaasi, pelleti või puidu puhul võrdle sama soojusvajaduse maksumust oma kütusearvete järgi.

Kas soojuspumbale saab toetust?

Toetust saab ainult kitsal juhul. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetuse III voor toetab töötava tahkekütteseadme asendamist muu hulgas õhk-vesi või maasoojuspumbaga loetletud linnades, õhk-õhk pumpa toetatavate tööde hulgas ei ole. 2. oktoobril 2026 oli vooru staatus „Avatud“, kuid EIS-i teatel on eelarve esitatud taotlustega kaetud. Toetus arvutatakse määruses kirjas ühikuhinnast, mitte sinu arvest: õhk-vesi soojuspumbal on see linnast olenevalt 4800 või 6720 € ja maasoojuspumbal 7050 või 9870 €, ning soojuspumba kütmise sesoonne energiaklass peab olema vähemalt A++. Tingimusi ja teisi võimalusi käsitleb juhend renoveerimistoetus.

Kuidas valida paigaldajat ja mida nõuab hooldus?

Kontrolli paigaldaja lube avalikest registritest enne lepingu sõlmimist.

• F-gaaside käitlemisluba. F-gaasiga seadme, näiteks R32 split-seadme, tohib paigaldada ja hooldada käitlemisloaga ettevõte, kelle töötajal on kutsetunnistus (Keskkonnaamet). Luba otsi majandustegevuse registrist (MTR).
• Puurija ja puuraugu projekteerija. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba on samas registris.
• Kutse. Kutseregistrist saad töötaja nime järgi kontrollida külmamehaaniku ning kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutset. Viimase kutsestandardis on valitavad osad õhk-vesi ja maasoojuspumba paigaldamise kohta.
• Elektritööd. Elektritööde tegija majandustegevusteadet saab otsida TTJA infosüsteemist Tarvik, kuhu need teated on alates 25.06.2025 majandustegevuse registrist üle viidud.
• Tootja volitus ja garantii. Küsi kirjalikult, kas paigaldaja on tootja volitatud ja mis tingimustel garantii kehtib, sealhulgas hooldusnõue.
• Hooldus. Õhk-vesi soojuspumba hooldus maksis 2. oktoobril 2026 175 € (Mugav Küte) ja alates 180 € (Kliimakaubamaja), maasoojuspumba hooldus 175 € ja alates 190 €.
• Lekkekontroll. Määruse 2024/573 artikli 5 järgi on see kohustuslik, kui seadmes on vähemalt 5 tonni CO₂-ekvivalenti F-gaasi (R32 puhul 7,4 kg), hermeetiliselt suletud ja nii märgistatud seadmel alates 10 tonnist. NIBE S1155-6-s on juhendi järgi 1,16 kg külmaagensit R407C ehk 2,06 tonni.

Mida pakkumistes võrrelda?

Küsi vähemalt kolm võrreldavat pakkumist sama soojusvajaduse ja küttesüsteemi kohta ning võrdle neid sama loendi järgi:

• seadme täpne mudelitunnus ning külmema kliima SCOP sinu pealevoolutemperatuuril; hooajalist tõhusust (ηs) ja helivõimsust saad kontrollida andmebaasist EPREL;
• külmaagens ja selle kogus;
• võimsus pakasega ja lisakütte võimsus;
• boileri maht, puhverpaak ja jahutuse võimalus;
• välisosa helivõimsus ja asukoht või maakontuuri pikkus, puuraukude arv ja sügavus;
• mis on hinnas: elektritööd ja vajalik peakaitse, torutööd, maakontuur, kaeve- ja taastamistööd, projekt, ehitusteatis ja kasutusteatis;
• käitlemisloa ja hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa number, garantii tingimused ja hoolduse hind.