Töövaidluskomisjon: kuidas avaldust esitada ja mis edasi saab?

Sisukord

1. Mis on töövaidluskomisjon ja milliseid vaidlusi see lahendab?
2. Millised tähtajad kehtivad?
3. Kuidas töövaidlusavaldust samm-sammult koostada ja esitada?
4. Mis juhtub pärast avalduse esitamist?
5. Kuidas käivad kirjalik menetlus, istung ja lepitusmenetlus?
6. Kas võib kasutada esindajat ja tõlki ning kes kulud kannab?
7. Kuidas otsus kätte toimetatakse ja millal see jõustub?
8. Mis saab, kui otsust ei täideta?
9. Kuidas pöörduda kohtusse, kui otsusega ei nõustu?
10. Millal pöörduda pigem otse kohtusse?
11. Mida teeb Tööinspektsiooni nõustamisjurist ja kust veel abi saada?
12. Mida peab arvestama tööandja?

Mis on töövaidluskomisjon ja milliseid vaidlusi see lahendab?

Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline organ, mis lahendab töötaja ja tööandja vahelisi töösuhtest tulenevaid vaidlusi (töövaidluse lahendamise seadus, edaspidi TvLS, § 4 lg 1 ja § 2 lg 1). Avalduse võib esitada nii töötaja kui ka tööandja ja pöördumine on riigilõivuvaba (§ 15). Nõude suurusele seadus ülempiiri ei sea: 6400 eurot on ainult piir, milleni võib juhataja rahalise nõude lahendada üksi kirjalikus menetluses (§ 40 lg 1).

Komisjon lahendab	Komisjon ei lahenda
Töösuhte vaidlus tööandjaga, kes on Eestis registreeritud, tegutseb Eestis filiaali kaudu või on registreeritud mitteresidendist tööandjana (TvLS § 2 lg 1 p 1)	Tööõnnetuse või kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamine; pöördu maakohtusse (§ 2 lg 2)
Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaidlus (§ 2 lg 1 p 2)	Käsundus-, töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu vaidlus, kui leping ei ole sisult tööleping; pöördu maakohtusse (Tööinspektsioon)
Kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli (§ 2 lg 1 p 3)	Nõue, mis on juba lahendatud või esitatud komisjonis või kohtus (§ 27 lg 2 p 2 ja 3)

Alalised komisjonid asuvad Tallinnas (Mäealuse 2/3), Tartus (Spektri 6), Pärnus (Akadeemia 2) ja Jõhvis (Kooli 2a) (Tööinspektsioon: kontaktid). Juhend kirjeldab menetlust üldiselt, see ei ole õigusnõu ega hinda, kas sinu nõue on põhjendatud.

Millised tähtajad kehtivad?

Kõige lühem on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg: 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Tähtaeg kulgeb sündmusele järgnevast päevast ja ülesütlemise vaidlustamise tähtaja järgimist kontrollib komisjon omal algatusel (Tööinspektsioon: näidisnõuded ja tähtajad).

Mis	Tähtaeg	Alus
Ülesütlemise vaidlustamine (tühisus või vastuolu hea usu põhimõttega)	30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest	Töölepingu seadus (TLS) § 105 lg 1, § 106
Töötasu nõue	3 aastat töötasu sissenõutavaks muutumisest	TLS § 29 lg 9
Muu töösuhtest tulenev nõue (nt puhkusetasu, puhkusehüvitis, koondamishüvitis)	4 kuud ajast, kui said või pidid teada saama oma õiguse rikkumisest; Tööinspektsiooni järgi puhkusehüvitise ja koondamishüvitise puhul töösuhte lõppemisest	TLS § 3¹
Menetlusse võtmise otsus	3 tööpäeva avalduse saamisest	TvLS § 27 lg 1
Puuduste kõrvaldamine	kuni 15 kalendripäeva, täpse tähtaja määrab juhataja	TvLS § 27 lg 3
Avalduse läbivaatamine	45 kalendripäeva avalduse saamisest, objektiivsetel asjaoludel võib pikeneda	TvLS § 38 lg 1
Otsuse teatavakstegemine	10 tööpäeva istungist	TvLS § 57 lg 1
Hagi kohtusse, kui otsusega ei nõustu	30 kalendripäeva otsuse saamisest	TvLS § 58 lg 1

Kuidas töövaidlusavaldust samm-sammult koostada ja esitada?

Avalduse kohustuslik sisu on TvLS § 26 lõikes 2. Avalduse vorm (Word-fail) ja volikirja näidis on Tööinspektsiooni lehel „Töövaidluskomisjoni pöördumine“.

1. Vali komisjon. Töötaja võib avalduse esitada oma elukoha, töötamise koha või tööandja asukoha järgsele komisjonile, tööandja töötaja elukoha või töötamise koha järgsele komisjonile (§ 25 lg 1).
2. Märgi pooled: nimi, isiku- või registrikood, aadress ja kontaktandmed (§ 26 lg 2 p 2 ja 3). Töötaja puhul ka töötamiskoht ja amet; tööandja andmed leiab äriregistrist.
3. Sõnasta iga nõue eraldi koos summaga (§ 26 lg 2 p 4). Kui nõuad näiteks töötasu, puhkusehüvitist ja koondamishüvitist, too igaüks eraldi real välja ja lisa arvestuskäik, sest komisjon summasid avaldaja eest ei arvuta. Komisjon eeldab brutosummat, netosumma tuleb selgelt märkida. Viivise võib nõuda avalduse esitamise päeva seisuga ja edasi kuni tasumiseni (Tööinspektsioon: KKK). Töötamise registri kande parandamise esita eraldi nõudena, omal algatusel komisjon kandeid ei paranda (Tööinspektsioon).
4. Kirjelda asjaolud: lepingu sõlmimise aeg ja liik, töötasu ja palgapäev, lepingu lõppemise aeg ja põhjus; põhjenda iga nõuet eraldi (§ 26 lg 2 p 5).
5. Lisa tõendid ja märgi, millist asjaolu iga tõend kinnitab (§ 26 lg 2 p 6). Tõendid on PDF-failid, nummerdatud ja arusaadava pealkirjaga (nt „Lisa 1 Tööleping“), võõrkeelsele lisatakse eestikeelne tõlge (Tööinspektsioon: tõendid). Komisjon ise tõendeid ei kogu (§ 45 lg 1), kuid võid taotleda, et juhataja nõuaks tööandja käes oleva dokumendi välja (§ 45 lg 5).
6. Nimeta tunnistaja ja asjaolud, mille kohta ta ütlusi annab (§ 47 lg 1). Tema istungile ilmumise tagad ise (§ 49 lg 3).
7. Vali menetluse viis: kirjalik menetlus või istung (§ 26 lg 2 p 7). Lepitusmenetluse jaoks lisa poolte kirjalik või e-kirjaga sõlmitud kokkulepe (§ 34 lg 5).
8. Lisa volikiri, kui avalduse esitab esindaja (§ 26 lg 4). Advokaadi puhul eeldatakse esindusõigust (§ 17 lg 3).
9. Allkirjasta ja saada. Avaldus peab olema eesti keeles. Digitaalselt allkirjastatud avalduse saab saata aadressile avaldused.tvk@ti.ee, omakäeliselt allkirjastatud paberavalduse postiga komisjoni aadressile. Digiallkirjata võib paberavalduse saata postiga ja tõendifailid e-postiga, märkides, millise avalduse juurde need kuuluvad.

Mis juhtub pärast avalduse esitamist?

Juhataja otsustab kolme tööpäeva jooksul, kas võtab avalduse menetlusse (§ 27 lg 1). Kui avaldusest puudub midagi, mis takistab menetlemist, näiteks nõudesumma, annab ta kuni 15 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks (§ 27 lg 3). Tööinspektsiooni selgituse järgi kulgeb tähtaeg määruse kättesaamise kinnitamisele järgnevast päevast. Kui puudusi ei kõrvaldata, keeldub juhataja avalduse menetlusse võtmisest (§ 27 lg 3) ja Tööinspektsiooni selgituse järgi loetakse, et avaldust ei ole esitatud.

Menetlusse võetud avalduse saadab komisjon koos lisadega vastaspoolele ja määrab talle tähtaja vastuväidete, tõendite ja vastunõude esitamiseks (§ 37 lg 3 ja 4). Nõuet saab menetluse ajal täpsustada, näiteks summat muuta (§ 29 lg 1); uue nõude jaoks tuleb Tööinspektsiooni selgituse järgi esitada uus avaldus.

Tagasivõtmine ja loobumine on erinevad. Avalduse saab vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta kuni menetlusse võtmiseni, hiljem tema nõusolekul (§ 28 lg 1 ja 2). Pärast tagasivõtmist ei saa sama nõudega komisjoni uuesti pöörduda, kohtusse küll (§ 28 lg 6). Nõudest loobumise korral ei saa sama nõudega pöörduda ei komisjoni ega kohtusse (Tööinspektsioon).

Kuidas käivad kirjalik menetlus, istung ja lepitusmenetlus?

Menetluse liigi valib avaldaja, kuid kirjaliku menetluse üle otsustab juhataja (Tööinspektsioon: töövaidluskomisjoni istung).

Menetlus	Millal	Kes lahendab	Mida arvestada
Kirjalik menetlus	Rahalised nõuded kogusummas kuni 6400 eurot (§ 40 lg 1) või kui vastaspool tunnustab nõuet täielikult (§ 39)	Juhataja üksi	Kui pool kirjaliku menetlusega ei nõustu, toimub istung (§ 40 lg 5)
Istung (tavamenetlus)	Muud juhud	Juhataja, töötajate esindaja ja tööandjate esindaja ehk kaasistujad (§ 6, § 37 lg 1)	Kaasistujad ei esinda pooli; arutamine on üldjuhul avalik (§ 18 lg 1)
Lepitusmenetlus	Mõlemad pooled on kirjalikult nõus (§ 34 lg 5)	Otsust ei tehta, lepitaja on juhataja (§ 33 lg 2)	Kinnised lepituskohtumised; kokkulepe 10 tööpäeva jooksul (§ 35 lg 1)

Istung

• Istungi aeg ja koht on menetlusse võtmise määruses. Võta kaasa isikut tõendav dokument. Taotluse alusel saab osaleda ka virtuaalselt (§ 42¹; Tööinspektsioon).
• Esita tõendid enne istungit. Istungil võetakse uus tõend vastu siis, kui varem polnud selle esitamine võimalik (§ 43 lg 4).
• Kui avaldaja mõjuva põhjuseta ei ilmu ega taotle edasilükkamist, lõpetatakse menetlus (§ 42 lg 5); taastamist saab taotleda 14 kalendripäeva jooksul takistuse äralangemisest (§ 53 lg 2). Vastaspoole puudumisel võib asja läbi vaadata ilma temata (§ 42 lg 6).

Lepitus ja kompromiss

Kui lepituskokkulepet ei sõlmita, võib pöörduda komisjoni (asja vaatab läbi teine juhataja) või kohtusse (§ 36 lg 1). Kui lepitusse mindi käiva menetluse ajal, jääb üle kohus 30 kalendripäeva jooksul lepitusmenetluse lõppemisest (§ 36 lg 2; Tööinspektsioon: lepitusmenetlus). Kompromissi võib sõlmida kuni otsuse jõustumiseni; juhataja kinnitab selle määrusega ja lõpetab menetluse (§ 51 lg 1). Kinnitatud kompromissi ja täitmata lepituskokkuleppe saab esitada kohtutäiturile.

Kas võib kasutada esindajat ja tõlki ning kes kulud kannab?

Komisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu (§ 17 lg 1). Volikiri ei pea olema notariaalselt kinnitatud, kuid volitaja peab selle allkirjastama; äriühingu juhatuse liige volikirja ei vaja (Tööinspektsioon). Menetlus toimub eesti keeles ja kui pool eesti keelt ei valda, leiab ta istungile tõlgi ise (§ 13¹ lg 1 ja 3). Tõlk ei pea olema vandetõlk (Tööinspektsioon).

Kumbki pool kannab komisjonis oma kulud ise, sealhulgas esindaja tasu (§ 16 lg 1), ja tõlkekulusid komisjon ei hüvita (§ 13¹ lg 4). Kui vaidlus jätkub kohtus, saab Tööinspektsiooni selgituse ja Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-80-15 järgi nõuda ka komisjonis tekkinud kulusid koos kohtukuludega (Tööinspektsioon: otsuse jõustumine ja vaidlustamine).

Kuidas otsus kätte toimetatakse ja millal see jõustub?

Istungil arutatud asjas teeb komisjon otsuse resolutsiooni arutamise päeval ja otsus tehakse teatavaks kümne tööpäeva jooksul (§ 54 lg 2, § 57 lg 1). Kirjalikus menetluses teatab juhataja otsuse aja määrusega (§ 40 lg 2).

• Otsus saadetakse e-postiga või postiga. E-postiga saadud otsuse kättesaamist tuleb kinnitada. Kui otsust kätte toimetada ei õnnestu, avaldatakse resolutsioon Ametlikes Teadaannetes ja otsus loetakse teatavaks tehtuks 15 kalendripäeva möödumisel (Tööinspektsioon).
• Otsus jõustub, kui kumbki pool ei pöördu 30 kalendripäeva jooksul kohtusse (§ 59 lg 1 p 1); osalise vaidlustamise korral vaidlustamata osas (§ 59 lg 1¹).
• Jõustumismärke lisab komisjon poole taotlusel (§ 59 lg 3), Tööinspektsiooni järgi siis, kui mõlema poole otsuse kättesaamisest on möödunud vähemalt 31 kalendripäeva.
• Jõustunud otsuse alusel teeb komisjon töötamise registrisse kande, näiteks töölepingu lõppemise aja ja aluse kohta (§ 63).

Mis saab, kui otsust ei täideta?

Jõustunud otsus on täitmiseks kohustuslik (§ 59 lg 2). Kui seda ei täideta, saab pöörduda kohtutäituri poole (§ 64 lg 2). Täitemenetluse seadustiku järgi on täitedokumendid komisjoni jõustunud otsus, viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja kompromissi kinnitamise määrus (§ 2 lg 1 p 7³); jõustunud otsusel peab olema jõustumismärge (§ 12 lg 1).

Töötasu nõude korral võib komisjon poole taotlusel tunnistada otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses (TvLS § 65 lg 1). Taotluse võib esitada ka istungil enne sisulist arutelu (Tööinspektsioon).

Kuidas pöörduda kohtusse, kui otsusega ei nõustu?

Kohtusse pöördutakse hagiavaldusega, mitte kaebusega otsuse peale, 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamisest (§ 58 lg 1 ja 2).

• Kui avaldus jäi rahuldamata või rahuldati osaliselt, võib avaldaja esitada hagi rahuldamata osas, kuid ainult samade nõuetega (§ 58 lg 3).
• Kui avaldus rahuldati täielikult või osaliselt ja teine pool taotleb kohtult asja läbivaatamist, on hageja see, kes komisjoni pöördus (§ 58 lg 4). Kui ta kohtu määratud ajaks hagiavaldust ei esita, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja komisjoni otsus vaidlustatud osas ei jõustu (§ 58 lg 5 ja 7).
• Töötasu nõudmise ja ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagilt riigilõivu ei võeta (riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 1), muude nõuete riigilõiv arvestatakse riigilõivuseaduse järgi.

Millal pöörduda pigem otse kohtusse?

Otse kohtusse tuleb pöörduda, kui vaidlus ei kuulu komisjonile; nõude suurus seda ei määra.

• Tööõnnetuse või kutsehaiguse tervisekahju nõue läheb maakohtusse (TvLS § 2 lg 2) ja selle hagilt riigilõivu ei võeta (RLS § 22 lg 1 p 12).
• Võlaõigusliku lepingu vaidlus, kui leping ei ole sisult tööleping, läheb maakohtusse (Tööinspektsioon).
• Kui oled avalduse komisjonist tagasi võtnud või lepitus käiva menetluse ajal ebaõnnestus, jääb sama nõudega üle kohus (§ 28 lg 6, § 36 lg 2).

Mida teeb Tööinspektsiooni nõustamisjurist ja kust veel abi saada?

Nõustamisjurist selgitab tasuta telefoni või e-kirja teel töösuhteid puudutavaid õigusakte, kuid ei osuta õigusabi, ei tee arvutusi ega kontrolli neid. Kirjalikule küsimusele vastatakse hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul (Tööinspektsiooni nõustamisteenus).

• Ametiühing esindab liiget tema volituse alusel ja mitteliiget kirjaliku volituse alusel (ametiühingute seadus § 16 lg 2 ja 3).
• Riigi õigusabi võib saada inimene, kes ei suuda majandusliku seisundi tõttu õigusteenuse eest tasuda või suudab seda ainult osaliselt või osamaksetena (riigi õigusabi seadus § 6 lg 1). Seadus töövaidluskomisjoni eraldi ei nimeta. Õigusdokumendi koostamiseks või muuks nõustamiseks esitatakse taotlus elu- või asukohajärgsele maakohtule, kohtumenetluseks asja menetlevale kohtule (§ 10 lg 1 ja 3).
• Jurist või advokaat võib avalduse koostada ja sind esindada tasu eest; komisjonis jääb see kulu sulle (TvLS § 16 lg 1).

Teised töövaidluse lahendamise teed on juhendis Töövaidlus: kelle poole pöörduda, koondamise hüvitised ja vaidlustamine juhendis Koondamine: tähtajad, hüvitised ja töötaja õigused. Kui sa ei tea, kas sinu mure kuulub komisjonile, kirjelda seda lehel Küsi spetsialistilt.

Mida peab arvestama tööandja?

Tööandja esitab avalduse töötaja elukoha või töötamise koha järgsele komisjonile (TvLS § 25 lg 1). Vastaspoolena peab ta vastuväited, tõendid ja võimaliku vastunõude esitama juhataja määratud tähtajaks (§ 32 lg 1, § 37 lg 3).

• Kui tööandja ei esita põhjuseta tõendeid, mida ta peab seaduse järgi säilitama, võib komisjon lugeda töötaja väited nende sisu kohta tõendatuks (§ 45 lg 6). Tööinspektsiooni näites on selleks kirjalik tööleping, mida tööandja säilitab kümme aastat pärast lepingu lõppemist.
• Töötaja ülesütlemise vaidlustamiseks on tööandjal samuti 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1).