Lahkumisavaldus: koosta avaldus ja arvuta etteteatamistähtaeg
See artikkel on üldine teave, mitte õigusnõu. Kui vaidlus on käimas või tähtajad lähenevad, pea nõu juristiga.
Lahkumisavaldus on töötaja kirjalik teade tööandjale töölepingu korraliseks ülesütlemiseks. Tähtajatu lepingu võib üles öelda igal ajal ilma põhjuseta, teatades ette vähemalt 30 kalendripäeva, katseajal 15. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks digiallkirjastatud fail või e-kiri. Allolev generaator koostab avalduse ja arvutab lõppemise päeva.
Sisukord
Koosta lahkumisavaldus
Vali, kas oled katseajal, märgi avalduse kuupäev ja generaator arvutab töölepingu lõppemise päeva seaduse etteteatamistähtaja järgi. Dokumendi saad alla laadida (RTF avaneb Wordis, Pagesis ja LibreOffice’is), printida või PDF-ina salvestada. Sisestatud andmed jäävad sinu seadmesse.
Eelvaade
Näidis on informatiivne ega asenda õigusnõustamist. Kontrolli nimed ja kuupäevad enne saatmist.
Kui pikk on etteteatamistähtaeg?
Tähtajatu töölepingu võib töötaja igal ajal korraliselt üles öelda ja põhjust ta nimetama ei pea (töölepingu seadus, edaspidi TLS, § 85 lg 1 ja § 95 lg 2). Korralisest ülesütlemisest tuleb tööandjale ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva (§ 98 lg 1), katseajal vähemalt 15 kalendripäeva (§ 96). Tähtaeg hakkab kulgema avalduse kättesaamisele järgnevast päevast (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 135 lg 1; Tööinspektsiooni selgitus): kui tööandja saab avalduse kätte 1. märtsil, loetakse tähtaega 2. märtsist ja tööleping lõpeb 31. märtsil.
| Olukord | Etteteatamine | Alus |
|---|---|---|
| Tähtajatu leping, korraline ülesütlemine | vähemalt 30 kalendripäeva | TLS § 98 lg 1 |
| Katseaeg (tööle asumisest neli kuud, kokkuleppel lühem või ilma; TLS § 10¹) | vähemalt 15 kalendripäeva; avalduse võib anda ka katseaja viimasel päeval | TLS § 96 |
| Pooled lepivad kokku varasema lõpu | kokkuleppe järgi | TLS § 79 (lõpetamine kokkuleppel) |
| Erakorraline ülesütlemine mõjuval põhjusel | ette teatama ei pea, kui lepingu jätkamist ei saa mõistlikult nõuda | TLS § 91 ja § 98 lg 2 |
| Tähtajaline leping | korraliselt üles öelda ei saa (v.a asendamise ajaks sõlmitud leping) | TLS § 85 lg 2 |
Tähtaeg on miinimum: võid avalduses märkida ka hilisema kuupäeva. Varem saab töösuhe lõppeda ainult tööandja nõusolekul, lepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel (TLS § 79). Kui lahkud etteteatamistähtaega järgimata ilma kokkuleppeta, on tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra vähem ette teatasid (TLS § 100 lg 5). Riigipühad ja nädalavahetused tähtaega ei pikenda, sest see arvestatakse kalendripäevades.
Millises vormis ja kuidas avaldus esitada?
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1). Tööinspektsiooni selgituse järgi tähendab see püsivalt taasesitatavat viisi, mis sisaldab poolte nimesid; omakäeline allkiri ei ole nõutav, seega sobib ka e-kiri või sõnum. Kindlam on siiski digiallkirjastatud fail või paberil avaldus, mille kättesaamist saad tõendada. Suuline teade ei ole kehtiv ülesütlemine. Tingimuslik avaldus (näiteks „lahkun, kui palka ei tõsteta“) on tühine, samuti tagasiulatuv ülesütlemine.
- Täida generaatoris andmed ja kontrolli töölepingu lõppemise päev.
- Laadi fail alla ja allkirjasta digitaalselt (ID-kaart, Smart-ID, Mobiil-ID) või prindi ja allkirjasta käsitsi.
- Saada avaldus tööandjale viisil, mille kättesaamist saad tõendada: e-kirjaga, mille saatmine jääb alles, või anna üle allkirja vastu.
- Palu kättesaamise kinnitust. Tähtaeg kulgeb kättesaamisest, mitte saatmisest.
- Hoia koopia alles vähemalt lõpparve laekumiseni.
Kellele avaldus adresseerida? Tööandja on äriühing, FIE või asutus, kellega tööleping on sõlmitud, mitte vahetu juht isiklikult. Praktikas saadetakse avaldus juhile või personaliosakonnale, kes tööandjat esindab; kui lepingus on kokku lepitud kindel aadress või süsteem, kasuta seda.
Mida lahkumisavaldus peab sisaldama?
- tööandja nimi ja sinu nimi (ametikoht ei ole kohustuslik, kuid aitab);
- selge tahteavaldus, et ütled töölepingu üles, ja kas tegemist on korralise ülesütlemisega;
- töölepingu lõppemise kuupäev, mis arvestab etteteatamistähtaega;
- avalduse kuupäev ja allkiri (digiallkiri või käsitsi);
- soovi korral palve maksta lõpparve lõppemise päeval ja kinnitada avalduse kättesaamist.
Põhjust ei pea korralise ülesütlemise korral kirjutama ja üldjuhul ei tasu seda teha: põhjendus ei muuda tähtaega, kuid võib tekitada vaidlusi. Erakorralise ülesütlemise korral on põhjendamine kohustuslik (TLS § 95 lg 2).
Erakorraline ülesütlemine: millal see on võimalik?
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, näiteks jätnud töötasu maksmata või viivitanud sellega, või kui töötaja tervis või olulised perekondlikud kohustused ei võimalda tööd jätkata (TLS § 91 lg 1 kuni 3). Sel juhul tuleb ülesütlemist avalduses põhjendada ja tähtajast ette teatada ei pea, kui lepingu jätkamist ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda (§ 98 lg 2). Kui põhjus on tööandja oluline rikkumine, maksab tööandja töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (§ 100 lg 4).
Erakorraline ülesütlemine on vaidluste allikas: tööandja võib põhjuse vaidlustada ja siis otsustab töövaidluskomisjon või kohus. Generaator koostab ainult korralise ülesütlemise avalduse. Enne erakorralist ülesütlemist loe juhendit töövaidluse kohta ja küsi nõu Tööinspektsiooni nõustamisjuristilt.
Mis saab pärast avalduse esitamist?
- Töö jätkub etteteatamistähtaja lõpuni tavapärastel tingimustel, kui tööandjaga ei lepita kokku teisiti.
- Lõpparve: töölepingu lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1), seega töötasu ja hüvitis kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest (§ 71) tuleb maksta lõppemise päeval.
- Puhkus enne lahkumist: kui soovid puhkuse päevadena ära kasutada, esita puhkuseavaldus; ajakavasse märkimata puhkusest tuleb 14 kalendripäeva ette teatada.
- Töötuskindlustushüvitis: hüvitise tingimused sõltuvad sellest, mis alusel tööleping lõppes. Kontrolli oma olukord Töötukassast enne avalduse esitamist.
- Kui tööandja ei nõustu lõppemise päevaga või jätab lõpparve maksmata, vaata töövaidluskomisjoni juhendit: nõude saab esitada ilma riigilõivuta.
Kas avaldust saab tagasi võtta?
Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui tööandja on selle kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1; Tööinspektsiooni selgitus). Pärast seda saab lahkumisest loobuda ainult tööandja nõusolekul, näiteks kirjaliku kokkuleppega, et tööleping jätkub. Kui kahtled, ära saada avaldust enne, kui otsus on kindel.
Lahkumisavaldus ja koondamine: mis vahe on?
Lahkumisavaldus on töötaja enda algatus ja annab tähtaja 30 päeva. Koondamine on tööandja erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel, millega kaasnevad tööandja etteteatamistähtajad ja hüvitised. Kui tööandja palub sul kirjutada lahkumisavaldus olukorras, kus töö lõpeb tema otsusel, loobud sellega koondamishüvitisest. Vaata koondamise juhendit enne allkirjastamist.
Allikad
- Riigi Teataja: töölepingu seadus (kehtiv redaktsioon RT I, 03.07.2026, 35), § 10¹, 71, 79, 84, 85, 86, 91, 95, 96, 98, 100
- Tööinspektsioon (Tööelu portaal): Töölepingu ühepoolne lõpetamine (viimati uuendatud 15.02.2024)
- Riigi Teataja: tsiviilseadustiku üldosa seadus (kehtiv redaktsioon), § 135 (tähtaja algus)
- Eesti.ee: töölepingu lõpetamine
