Koondamine: tähtajad, hüvitised ja töötaja õigused

Sisukord

1. Mis on koondamine ja millal tohib tööandja töölepingu koondamise tõttu üles öelda?
2. Keda tööandja koondada ei tohi?
3. Kui kaua enne peab tööandja koondamisest ette teatama?
4. Mis on kollektiivne koondamine?
5. Millist hüvitist koondamise korral makstakse ja millal?
6. Millal makstakse töötuskindlustushüvitist ja kuidas töötuna arvele saada?
7. Mida tööandja peab töölepingu lõppemisel veel maksma?
8. Kuidas koondamist vaidlustada ja kust abi saada?
9. Millised tähtajad ja summad koondamise korral kehtivad?
10. Mida koondamisdokumendist kontrollida ja mida kirjalikult nõuda?
11. Mis muutub 2026. ja 2027. aastal?

Mis on koondamine ja millal tohib tööandja töölepingu koondamise tõttu üles öelda?

Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (töölepingu seadus, edaspidi TLS, § 89 lg 1). Koondamiseks loetakse ka ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel ning tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu (§ 89 lg 2).

See juhend on üldine ülevaade seadusest ja ametlikest allikatest, mitte õigusnõu. Ta ei hinda, kas sinu tööandja otsus on õiguspärane.

Enne ülesütlemist peab tööandja:

• pakkuma võimaluse korral teist tööd, vajaduse korral korraldama täiendusõppe või muutma töötingimusi, kui see ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid (§ 89 lg 3);
• arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet (§ 89 lg 4);
• arvestama, et tööle jäämise eelisõigus on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last (§ 89 lg 5).

Teise töö pakkumise kohustus ja eelisõigus ei kehti tegevuse lõppemisel ega pankroti korral. Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tööandja peab ülesütlemist põhjendama (§ 95 lg 1 ja 2). Vorminõuet rikkudes tehtud avaldus on tühine; põhjenduse puudumine kehtivust ei mõjuta, kuid tööandja hüvitab tekkinud kahju (§ 95 lg 1 ja 3).

Keda tööandja koondada ei tohi?

TLS § 93 lg 1 järgi ei tohi tööandja koondamise tõttu töölepingut üles öelda rasedaga, naisega, kellel on õigus saada emapuhkust, ega isikuga, kes kasutab isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust. Erand on tööandja tegevuse lõppemine, pankroti väljakuulutamine, kui tööandja tegevus lõpeb, ja pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Keeld kehtib siis, kui töötaja on tööandjat rasedusest või puhkuse õigusest teavitanud enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda (§ 93 lg 3).

Üldiselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase, täidab olulisi perekondlikke kohustusi (sh kasutab §-des 60 kuni 65¹ sätestatud puhkust või on hoolduslehel), esindab seaduse alusel teisi töötajaid või on aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses (§ 92 lg 1). Kui tööandja ei tõenda, et ülesütlemine põhines seaduses lubatud alusel, loetakse see keelatud põhjusel tehtuks näiteks raseda või alla kolmeaastast last kasvatava töötaja puhul (§ 92 lg 2). Töötajate esindajaga lepingu ülesütlemisel küsib tööandja enne arvamust töötajatelt või ametiühingult, kes annavad selle kümne tööpäeva jooksul (§ 94).

Kui kaua enne peab tööandja koondamisest ette teatama?

Tööandja peab erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15, 30, 60 või 90 kalendripäeva, olenevalt sellest, kui kaua töösuhe tema juures on kestnud (TLS § 97 lg 2).

Töösuhte kestus tööandja juures	Etteteatamise tähtaeg
Alla ühe tööaasta	vähemalt 15 kalendripäeva
Üks kuni viis tööaastat	vähemalt 30 kalendripäeva
Viis kuni kümme tööaastat	vähemalt 60 kalendripäeva
Kümme ja enam tööaastat	vähemalt 90 kalendripäeva

Kollektiivlepinguga võib ette näha teistsugused tähtajad (§ 97 lg 4). Etteteatamise ajal peab tööandja andma mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks (§ 99). Kui tööandja teatab ette vähem, kui seaduses on sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra vähem ette teatati (§ 100 lg 5).

Mis on kollektiivne koondamine?

Kollektiivne ülesütlemine on töölepingute ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu vähemalt 5 töötajaga (ettevõttes töötab keskmiselt kuni 19 töötajat), 10 töötajaga (20 kuni 99 töötajat), 10 protsendiga töötajatest (100 kuni 299 töötajat) või 30 töötajaga (vähemalt 300 töötajat) (TLS § 90 lg 1). Sel juhul peab tööandja aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega ja saatma teabe ärakirja samal ajal Eesti Töötukassale (§ 101 lg 1 ja 3). Pärast konsulteerimist esitab ta Töötukassale andmed konsulteerimise kohta (§ 102 lg 1). Ülesütlemine jõustub etteteatamise tähtaja möödumisel, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva pärast seda, kui Töötukassa need andmed sai; Töötukassa võib tähtaega lühendada või pikendada kuni 60 kalendripäevani (§ 103 lg 2 kuni 4). Tööandja sammud on kirjeldatud Töötukassa lehel.

Millist hüvitist koondamise korral makstakse ja millal?

Tööandja maksab koondatavale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Kui töösuhe sama tööandja juures kestis vähemalt viis aastat, maksab Töötukassa lisaks kindlustushüvitist koondamise korral (töötuskindlustuse seadus, edaspidi TKindlS, § 14¹ ja 14²; Töötukassa: koondamishüvitis).

Hüvitis	Kes maksab	Summa	Tingimus	Alus
Koondamishüvitis	Tööandja	Ühe kuu keskmine töötasu	Tööleping öeldi üles koondamise tõttu	TLS § 100 lg 1
Kindlustushüvitis koondamise korral	Töötukassa	Ühe kuu keskmine töötasu (töösuhe 5 kuni 10 aastat) või kahe kuu keskmine töötasu (üle 10 aasta)	Töösuhe sama tööandja juures vähemalt 5 aastat, tööleping öeldi üles koondamise tõttu	TKindlS § 14¹ ja 14²
Hüvitis tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel	Tööandja	Töötasu, mida töötajal oleks õigus saada lepingu tähtajani	Ei maksta vääramatu jõu tõttu ega tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu (§ 89 lg 2 p 2)	TLS § 100 lg 3

TLS § 100 lg 1 eraldi maksetähtaega ei sätesta. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 § 2 lg 2 järgi arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu töötasust. Sama hüvitis (§ 100 lg 1 ja 2) kuulub maksmisele ka siis, kui töötaja ütleb lepingu üles TLS § 37 lg 5 alusel, sest tööandja ei saa ettenägematutel majanduslikel põhjustel kokkulepitud tööd anda ja on töötasu vähendanud.

Töötukassa hüvitise avalduse esitab tööandja viie kalendripäeva jooksul pärast töösuhte lõppemist. Kui ta seda ei tee, saab avalduse esitada töötaja ise (TKindlS § 14³ lg 1 ja 2). Töötukassa teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul, mõjuval põhjusel võib tähtaega 14 päeva võrra pikendada, ja hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval pärast otsust (§ 14⁴ lg 1, 2 ja 4). Töötukassa arvutab ühe kalendripäeva keskmise töötasu nii, et viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu tasud jagatakse 270-ga (§ 14² lg 2). Hüvitisest peetakse kinni tulumaks ja kohustusliku kogumispensioniga liitunutel ka kogumispensioni makse. Õigus hüvitisele on ka vanaduspensionäridel.

Millal makstakse töötuskindlustushüvitist ja kuidas töötuna arvele saada?

Töötuskindlustushüvitist maksab Töötukassa töötuna arvele võetud inimesele. Sissetulekupõhise hüvitise õigus on kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (TKindlS § 6 lg 1). Töötukassa nimetab koondamist põhjusena, mis õiguse sissetulekupõhisele hüvitisele annab (Töötukassa: töötuskindlustushüvitis).

Liik	Tingimus	Suurus 2026. aastal	Periood
Sissetulekupõhine	Staaž vähemalt 12 kuud 36 kuu jooksul; töösuhe ei lõppenud töötaja algatusel, kokkuleppel ega süülise käitumise tõttu (TKindlS § 6 lg 1 ja 2)	60% keskmisest kalendripäeva töötasust 1. kuni 100. päevani, seejärel 40% (§ 9 lg 4); maksimaalselt 101,27 eurot päevas (alates 101. päevast 67,51), miinimum 14,77 eurot päevas (Töötukassa)	180, 210 või 300 päeva staaži järgi (alla 5, 5 kuni 10, 10 või rohkem aastat); võib tööturuolukorra tõttu pikeneda (§ 8)
Baasmääras	Staaž vähemalt 8 kuud 36 kuu jooksul, kui õigust sissetulekupõhisele hüvitisele ei teki (§ 6¹ lg 1 ja 2)	14,77 eurot päevas (50% 2025. aasta alammäärast 886 eurot jagatuna 30-ga)	180 päeva, halva tööturuolukorra korral 240 päeva (Töötukassa)

Kui töösuhe sama tööandja juures kestis 5 kuni 10 aastat ja lõppes koondamise tõttu, hakatakse hüvitist arvestama 30 kalendripäeva möödumisel töösuhte lõppemisest, kui üle 10 aasta, siis 60 kalendripäeva möödumisel (TKindlS § 6 lg 4). Koondamishüvitis ei lähe sissetulekupõhise hüvitise arvutamise aluseks, sest sellelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset.

Töötuna arvelevõtmiseks esita Töötukassale avaldus. Otsus tehakse hiljemalt teisel tööpäeval ja sind võetakse arvele avalduse esitamise päevast (tööturumeetmete seadus, TTMS, § 8 lg 1 ja 3); töölepingu alusel töötavat isikut arvele ei võeta (lg 4 p 3). Hüvitise avalduse saab esitada e-töötukassas, Töötukassa osakonnas või telefoni teel ja otsus tehakse 14 kalendripäeva jooksul (Töötukassa: taotlemine ja määramine; TKindlS § 11 lg 1). Hüvitist arvestatakse avalduse esitamise kaheksandast päevast, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast töötuna arvelevõtmisest; ooteaja korral arvestatakse seda ooteaja möödumisest, kui avaldus on esitatud enne seda (§ 11 lg 5 ja 6). Makse tuleb tagantjärele jooksva kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest (§ 12 lg 1; Töötukassa: arvestamine ja maksmine).

Töötukassa lehe järgi saavad koondatavad end juba enne töölepingu lõppemist koondamisteatega töötajana arvele võtta ja saada vajaduse korral abi (Töötukassa: abi ja nõustamine koondamisel). Poolte kokkuleppel (TLS § 79) lõppenud töösuhte järel sissetulekupõhist hüvitist ei maksta (TKindlS § 6 lg 2 p 3); baasmääras hüvitise õigus ei sõltu töösuhte lõpetamise alusest.

Mida tööandja peab töölepingu lõppemisel veel maksma?

Tööandja peab töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat töötasu sissenõutavaks muutumisest (§ 29 lg 9). Tööinspektsioon loeb puhkusehüvitise ja koondamishüvitise nõude tähtajaks 4 kuud töösuhte lõppemise päevast (Tööinspektsioon: näidisnõuded ja tähtajad). Tööandja peab töötaja nõudmisel andma andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (§ 28 lg 2 p 12).

Kuidas koondamist vaidlustada ja kust abi saada?

Ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb esitada hagi kohtule või avaldus töövaidluskomisjonile 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, mitte lepingu lõppemisest (TLS § 105 lg 1). Tööinspektsiooni näite järgi hakkab tähtaeg kulgema kättesaamisele järgnevast päevast ja komisjon kontrollib seda omal algatusel. Kui hagi või avaldust õigel ajal ei esitata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv (§ 105 lg 2).

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) järgi on töövaidluskomisjoni pöördumine riigilõivuvaba (§ 15), avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul (§ 38 lg 1) ja komisjoni otsusega mittenõustumisel saab 30 kalendripäeva jooksul esitada hagi kohtusse (§ 58 lg 1). Sammud ja tähtajad on lahti kirjutatud juhendites Töövaidlus: kelle poole pöörduda ja Töövaidluskomisjon.

Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab ülesütlemise tühisuse, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Tööandja või töötaja taotlusel lõpetab ta lepingu ja tööandja maksab hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, rasedale, emapuhkuse õigusega naisele ja töötajate esindajaks valitud töötajale 12 kuu ulatuses (§ 107 lg 2, § 109 lg 1 ja 2). See on seaduse mehhanism, mitte sinu juhtumi tulemus.

Tööinspektsiooni roll on piiratud. Ta ei vii järelevalvet läbi töösuhte ülesütlemise (välja arvatud kollektiivse koondamise protseduurireeglid), puhkuste hüvitamise ega maksmata töötasu üle ning vihje ei algata töövaidlust (Tööinspektsioon: vihje saatmine). Tasuta selgitusi annab Tööinspektsiooni nõustamisjurist, kes ei osuta õigusabi ega tee arvutusi (Tööinspektsiooni nõustamisteenus).

Millised tähtajad ja summad koondamise korral kehtivad?

Mis	Tähtaeg või summa	Alus
Tööandja etteteatamine	15, 30, 60 või 90 kalendripäeva töösuhte kestuse järgi	TLS § 97 lg 2
Kollektiivse ülesütlemise jõustumine	Etteteatamise möödudes, kuid mitte varem kui 30 kalendripäeva pärast Töötukassa teavitamist	TLS § 103 lg 2 kuni 4
Ülesütlemise vaidlustamine	30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest	TLS § 105 lg 1
Töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamine	45 kalendripäeva	TvLS § 38 lg 1
Hagi kohtusse pärast komisjoni otsust	30 kalendripäeva otsuse saamisest	TvLS § 58 lg 1
Tööandja koondamishüvitis	Ühe kuu keskmine töötasu	TLS § 100 lg 1
Töötukassa koondamishüvitis	Ühe kuu (5 kuni 10 aastat) või kahe kuu (üle 10 aasta) keskmine töötasu	TKindlS § 14¹ ja 14²
Töötukassa hüvitise avaldus	Tööandja esitab 5 kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest, muidu saab töötaja ise	TKindlS § 14³
Töötukassa otsus ja väljamakse	Otsus 14 kalendripäeva jooksul, väljamakse hiljemalt viiendal kalendripäeval pärast otsust	TKindlS § 14⁴
Töötuskindlustushüvitise ooteaeg	30 kalendripäeva (5 kuni 10 aastat) või 60 kalendripäeva (üle 10 aasta) töösuhte lõppemisest	TKindlS § 6 lg 4
Töötuna arvelevõtmise otsus	Hiljemalt teisel tööpäeval avalduse esitamisest	TTMS § 8 lg 3
Hüvitise nõue töövaidlusorganisse (koondamishüvitis, puhkusehüvitis)	4 kuud	TLS § 3¹; Tööinspektsiooni tähtaegade tabel
Töötasu nõue	3 aastat sissenõutavaks muutumisest	TLS § 29 lg 9

Mida koondamisdokumendist kontrollida ja mida kirjalikult nõuda?

Kontrolli dokumendist kuupäevi, alust ja hüvitist:

• Ülesütlemisavalduse kättesaamise kuupäev. Märgi see üles, sest 30 kalendripäeva vaidlustamise tähtaega arvestatakse sellest.
• Vorm ja põhjendus: kas avaldus on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja kas koondamise põhjus on kirjas (§ 95).
• Alus: kas ülesütlemine on tehtud koondamise tõttu (§ 89) või on tegemist töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel (§ 79). Teine variant mõjutab õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele.
• Lepingu lõppemise kuupäev ja etteteatamise aeg võrreldes sinu tööstaažiga (§ 97 lg 2) ning koondamishüvitis ja selle maksmise aeg.

Kirjalikult võid tööandjalt nõuda:

• ülesütlemise põhjendust, kui see puudub (§ 95 lg 2);
• andmeid arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta, sh hüvitiste ja kasutamata puhkuse arvestust (§ 28 lg 2 p 12, § 71);
• kinnitust, et tööandja esitab Töötukassale koondamishüvitise avalduse viie kalendripäeva jooksul, kui sinu töösuhe kestis vähemalt viis aastat.

Juristi, ametiühingu või Tööinspektsiooni nõustamisjuristi poole tasub pöörduda, kui:

• 30 kalendripäeva vaidlustamise tähtaeg hakkab lõppema ja sa kaalud vaidlustamist;
• põhjendus puudub või on sinu jaoks arusaamatu;
• sa kuulud TLS § 92 ja 93 nimetatud rühma, näiteks oled rase, vanemapuhkusel või töötajate esindaja;
• hüvitise suurus või maksmise aeg erineb sellest, mis siin kirjas on;
• sulle pakutakse töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel koondamise asemel.

Mis muutub 2026. ja 2027. aastal?

• 1. jaanuar 2026: töötuskindlustushüvitis jaguneb sissetulekupõhiseks ja baasmääras hüvitiseks (TKindlS § 5¹), baasmäär on 2026. aastal 14,77 eurot päevas ning töötutoetust enam ei määrata (Töötukassa uudis). Töötukassa koondamishüvitise summad (TKindlS § 14²) need muudatused ei puuduta.
• 1. aprill 2026: Tervisekassa ajutist töövõimetushüvitist ja töötuskindlustushüvitist ei maksta samaaegselt (Töötukassa). Töötasu alammäär on 946 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse määrus); TKindlS § 9¹ lg 1 järgi arvutatakse baasmäär eelmise aasta 1. juulil kehtinud alammäärast.
• 1. oktoober 2026: kehtivad TLS redaktsioon RT I, 03.07.2026, 35 ja TKindlS redaktsioon RT I, 30.06.2026, 40; TLS § 92 lg 1 p 6 sõnastus (teenistus ja mobilisatsioon) kehtib sellest kuupäevast.
• 1. jaanuar 2027: mõlemad seadused saavad uue redaktsiooni (RT I, 03.07.2026, 36 ja RT I, 30.06.2026, 41). TLS koondamise sätted (§ 89 kuni 109) ja § 71 jäävad samaks, muutub puhkuse regulatsioon. TKindlS koondamishüvitise summad ja tähtajad (§ 14² kuni 14⁴) jäävad samaks, muudatused puudutavad kindlustatu mõistet ja ehitustöö alltöövõtu tellinud isikut.