Ettevõtte asutamine Eestis: OÜ või FIE, kulud ja sammud

Sisukord

1. Kas asutada osaühing või hakata FIE-ks?
2. Kuidas osaühingut e-äriregistris samm-sammult asutada?
3. Kuidas registreerida end FIE-ks?
4. Kuidas osaühingu omanik raha endale välja võtab?
5. Mis on ettevõtluskonto ja kellele see sobib?
6. Mida teha kohe pärast asutamist?
7. Kui palju ettevõtte asutamine maksab?
8. Kas Töötukassa toetab ettevõtluse alustamist?

Kas asutada osaühing või hakata FIE-ks?

Eestis saab ettevõtlusega alustada osaühingu (OÜ) või füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Peamine vahe on vastutus: osaühingu osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest isiklikult (äriseadustik § 135 lg 2), FIE vastutab oma tegevuse eest kogu oma varaga, ka isikliku varaga (Maksu- ja Tolliamet). Väikese kuluga kõrvaltegevuseks on Maksu- ja Tolliameti võrdluses kolmas võimalus ettevõtluskonto, mille puhul ettevõtet registrisse ei kanta.

Tabel põhineb äriseadustikul, riigilõivuseadusel, e-äriregistri asutamislehel ja Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ettevõtlusvormide võrdlusel (oktoober 2026).

Kriteerium	Osaühing (OÜ)	FIE	Ettevõtluskonto
Vastutus kohustuste eest	Osanik isiklikult ei vastuta	Kogu oma varaga, ka isiklikuga	Eraldi ettevõtet ei teki, tegutsed füüsilise isikuna
Registreerimine ja riigilõiv	e-äriregistris 265 €, notari kaudu 200 € ja notari tasu	e-äriregistris 20 €	Leping LHV internetipangas, avamine ja sulgemine tasuta
Kapital	Iga osa vähemalt 1 sent, sissemakse tuleb tasuda enne registreerimisavaldust	Kapitalinõuet ei ole	Kapitalinõuet ei ole
Raamatupidamine ja aruanded	Raamatupidamine, maksudeklaratsioonid, majandusaasta aruanne äriregistrile	Raamatupidamine (võib olla kassapõhine), kord aastas vorm E, majandusaasta aruannet ei ole	Aruandeid ei esitata, maks läheb panga kaudu automaatselt
Kulude mahaarvamine	Jah	Jah, vormil E	Ei
Kuidas raha endale saad	Dividend (osaühing maksab tulumaksu 22/78), juhatuse liikme tasu või töötasu koos tööjõumaksudega	Tulumaks 22% ja sotsiaalmaks 33% ettevõtlustulult pärast kulusid, palka endale maksta ei saa	Pärast 20% ettevõtlustulu maksu on raha vabalt kasutatav
Piir	Ei ole	Ei ole	Üle 40 000 € aastas tuleb minna üle FIE või OÜ vormile

Otsustusreeglid (üldine info, mitte maksunõu):

• Kui teenid aeg-ajalt lisatulu teenustest või omavalmistatud kaubast ja kulusid peaaegu ei ole, vaata ettevõtluskontot.
• Kui tegevusega kaasnevad suured kulud, näiteks kauba ost, ei sobi ettevõtluskonto, sest maksustatakse kogu laekumine.
• Kui tegevusega kaasneb risk, mille eest sa ei taha isikliku varaga vastutada, või kui omanikke on mitu, on loogiline valik osaühing.
• Kui tegutsed üksi, risk on väike ning töötajaid ja käibemaksukohustust ei ole, saab FIE hakkama ühe tuludeklaratsiooniga aastas.

Kuidas osaühingut e-äriregistris samm-sammult asutada?

Osaühingu saab asutada täielikult veebis e-äriregistri portaalis, kui kõik asutajad ja juhatuse liikmed saavad avalduse digitaalselt allkirjastada. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) juhendi järgi käib see nii:

1. Sisene portaali. Logi e-äriregistrisse sisse Eesti ID-kaardi (sh e-residendi kaardi), Smart-ID või Mobiil-ID-ga ja vali „Asutamine“.
2. Tegevusala. Vali põhitegevusala EMTAK klassifikaatorist. Majandusaasta on vaikimisi kalendriaasta.
3. Nimi. Nime alguses või lõpus peab olema „osaühing“ või „OÜ“. Portaal näitab sarnaseid nimesid, kuid eristatavuse üle otsustab kohtunikuabi (RIK, esmakande avalduse KKK).
4. Aadress ja e-post. Vali aadress pakutud aadresside hulgast ja kinnita e-post. Kui osaühingu aadress on välisriigis, tuleb määrata kontaktisik, kelleks võib olla ainult seaduses loetletud isik, näiteks notar, advokaat, vandeaudiitor või mitteresidendi maksuesindaja (äriregistri seadus § 24 lg 2 ja 4).
5. Juhatus ja asutajad. Lisa juhatuse liikmed ja asutajad. Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, juhatuse liige ei pea olema osanik, kuid peab olema teovõimeline füüsiline isik (äriseadustik § 180 lg 2).
6. Osakapital. Osa väikseim nimiväärtus on üks sent (§ 148 lg 1). Portaalis saab tasuda ainult rahas.
7. Põhikiri. Täida tüüppõhikirja kohustuslikud valikud. See asendab asutamislepingut ja põhikirja ning oma sätteid sinna lisada ei saa (§ 139¹ lg 2 ja 3).
8. Tegelikud kasusaajad ja lisaavaldused. Märgi tegelikud kasusaajad. Soovi korral saab samas taotleda käibemaksukohustuslaseks registreerimist ja registreerida töötajad.
9. Allkirjad. Avalduse peavad digitaalselt allkirjastama kõik asutajad ja juhatuse liikmed.
10. Sissemakse ja riigilõiv. Asutajad peavad osa eest tasuma täielikult enne registreerimisavalduse esitamist (§ 140 lg 2). Rahaline sissemakse tasutakse asutatava osaühingu nimele avatud pangaarvele (§ 141). Kuni 50 000-eurose sissemakse korral kinnitavad juhatuse liikmed avalduses, et sissemaksed on tasutud (§ 144 lg 2¹). Suurema summa saab maksta kohtu deposiitkontole. Riigilõiv on 265 eurot (riigilõivuseadus § 62 lg 2).
11. Registreerimine. Kiirmenetluses vaatab registripidaja avalduse läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval, tavamenetluses viie tööpäeva jooksul (äriregistri seadus § 42 lg 2 ja § 41 lg 3).

Välismaalane saab Eesti osaühingu asutada e-residendina: e-residentsus on Eesti riigi väljastatud digitaalne isikusamasus, millega saab end veebis tuvastada, dokumente allkirjastada ja ettevõtte täielikult veebis asutada.

Kas osaühingut saab asutada sissemakset tegemata?

Ei saa. Sissemaksete tegemata asutamise säte (äriseadustik § 140¹) tunnistati kehtetuks alates 1. veebruarist 2023 ja nüüd tuleb osa eest tasuda enne registreerimisavaldust. Kuna osa võib olla ühe sendi suurune, võib sissemakse olla väike.

Kui osaühing on asutatud varem ilma sissemakseta, vastutab osanik osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu vara ei piisa. Kuni kõik osanikud on sissemakse tasunud, ei tohi osaühing osanikele väljamakseid teha, välja arvatud töötasu ja muud tasud (§ 520¹).

Millal on vaja notarit?

Notarit on vaja, kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega, näiteks seadme või autoga, sest portaalis peab osakapital olema rahas (RIK). Väljaspool portaali tuleb asutamisleping ja põhikiri notariaalselt tõestada (äriseadustik § 138 lg 4). Riigilõiv on siis 200 eurot ja lisandub notari tasu.

Kuidas registreerida end FIE-ks?

FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse (äriseadustik § 3 lg 2). Seda saab teha e-äriregistris samamoodi nagu osaühingu asutamist ja riigilõiv on 20 eurot (riigilõivuseadus § 62 lg 1).

Ärinimes peab olema sinu ees- ja perekonnanimi. Hooajalise või ajutise tegevuse korral saad registrile teatada tegutsemise algus- ja lõppkuupäeva või peatada tegevuse kindlaks ajaks (§ 3 lg 3). Peatatud ajal ei loeta sind maksustamise mõttes FIE-ks (EMTA).

Maksuseaduste kohustused kehtivad ka sellele, kes tegutseb ettevõtjana registreerimata, kuid ettevõtlustulust kulusid maha arvata saab ainult äriregistris registreeritud FIE (EMTA). FIE ei saa maksta endale palka ega teha tehinguid iseendaga (EMTA).

Milliseid makse FIE maksab?

FIE maksab ettevõtlustulult pärast kulude mahaarvamist tulumaksu ja sotsiaalmaksu, II sambaga liitunu ka kogumispensioni makset. Tulud ja kulud deklareeritakse kord aastas vormil E. Summad on EMTA käsiraamatust „Füüsilisest isikust ettevõtja ABC“ (sotsiaalmaks, avansilised maksed, tulumaks).

Maks	2026. aastal	Tähtaeg
Tulumaks	22% ettevõtlustulult	Vorm E koos vormiga A järgmise aasta 30. aprilliks, juurdemakse maksuteate järgi 1. oktoobriks
Sotsiaalmaks	33% ettevõtlustulult, kokku kuni 36 867,60 € aastas	Lõplik summa maksuteate järgi 1. oktoobriks
Sotsiaalmaksu avansiline makse	877,14 € kvartalis (kuumäär 886 € × 3 × 33%)	16. märts, 15. juuni, 15. september, 15. detsember
Tulumaksu avansiline makse	Alates teisest tegevusaastast 1/4 eelmise aasta ettevõtlustulu tulumaksust kvartalis	2026. aastal 15. september ja 15. detsember

Sotsiaalmaksu avansilisi makseid ei pea maksma riikliku pensioni saaja, osalise töövõimega isik, õppur, alla 19-aastane ega see, kelle eest maksab tööandja või riik kvartalis vähemalt 877,14 eurot sotsiaalmaksu. Kvartali keskel alustav FIE maksab ainult registreeritud päevade eest (EMTA). Tulumaksu avansilisi makseid ei maksta esimesel tegevusaastal ega siis, kui ühe kvartali makse ei ületaks 300 eurot.

Kui avansiliste maksetena on makstud rohkem kui aasta tegelik kohustus, saad vahe tagasi. Kui maks jääb tähtajaks tasumata, tuleb maksta intressi 0,06% päevas.

Kuidas osaühingu omanik raha endale välja võtab?

Osaühingust saab omanik raha kätte peamiselt dividendina, juhatuse liikme tasuna või töötasuna. Sobiva kombinatsiooni üle otsusta koos raamatupidajaga.

Viis	Maksud	Tingimus ja deklareerimine
Dividend	Osaühing maksab väljamakstud dividendilt tulumaksu 22/78. Alates 2025. aastast kehtib ainult see määr (EMTA)	Ainult puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist kinnitatud majandusaasta aruande alusel ja kui netovara ei jää väiksemaks osakapitali ja reservide summast (äriseadustik § 157 lg 1 ja 3). Deklareeritakse vormi TSD lisal 7 ja vormil INF 1 väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks
Juhatuse liikme tasu	Sotsiaalmaks 33% ja tulumaks 22%, II sambaga liitunul ka kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakset ei arvestata. Näide: 700-eurose tasu puhul sotsiaalmaks 231 € ja tulumaks 154 €, kui maksuvaba tulu ei rakendata (EMTA)	Tasu suuruse ja maksmise korra otsustavad osanikud, nõukogu olemasolul nõukogu (§ 180¹ lg 1). Deklareeritakse vormil TSD
Töötasu töölepingu alusel	Sotsiaalmaks 33%, töötuskindlustusmakse töötajalt 1,6% ja tööandjalt 0,8%, tulumaks 22%, kogumispensioni makse 2, 4 või 6% liitunule (EMTA maksumäärad 2026)	Töötamine kantakse töötamise registrisse, maksud deklareeritakse vormil TSD

Mis on ettevõtluskonto ja kellele see sobib?

Ettevõtluskonto on LHV Pangas avatav konto, millele laekunud summast broneerib pank 20% ettevõtlustulu maksu ja kannab selle EMTA-le. Kogumispensioniga liitunul on määr 22, 24 või 26% sõltuvalt valitud makse määrast. Ülejäänud raha on vabalt kasutatav ja aruandeid esitama ei pea (EMTA, viimati uuendatud 31.08.2026).

• Kulusid maha arvata ega maksusoodustusi kasutada ei saa, maksustatakse kogu laekunud summa.
• Kui ettevõtluskonto kaudu osutad teenust Eesti äriühingule, tekib maksjal lisaks tulumaksukohustus 22/78. Kauba müügil seda ei teki.
• Kui laekumised ületavad 40 000 eurot kalendriaastas, tuleb registreerida end äriregistris FIE või osaühinguna ning käibemaksukohustuslasena.
• Ravikindlustuse saamiseks peab ainult ettevõtluskontoga tegutseval kogumispensioniga liitumata inimesel 2026. aastal laekuma kuus vähemalt 2 436,50 eurot.
• Ettevõtluskonto omanik ei saa end töötuna arvele võtta.

EMTA järgi sobib ettevõtluskonto näiteks lapsehoidjale, koduabilisele, platvormi kaudu teenuse osutajale ja omavalmistatud väikese kuluga toodete müüjale. Kui tegevusega kaasnevad otsesed või suured kulud, on EMTA hinnangul kasulikum tegutseda FIE või äriühinguna.

Mida teha kohe pärast asutamist?

Pärast registrisse kandmist algavad raamatupidamise ja maksude kohustused. Iga Eestis registreeritud juriidiline isik ja FIE on raamatupidamiskohustuslane (raamatupidamise seadus § 2 lg 2).

1. Korralda raamatupidamine. Võimalusi võrdleb juhend raamatupidamine: kas teha ise või osta teenus sisse, pakkuja valimist juhend kuidas valida raamatupidajat. FIE võib pidada raamatupidamist kassapõhiselt (raamatupidamise seadus § 43 lg 1).
2. Vali tarkvara. Asutamisavalduses saab märkida, et soovid infot RIK-i raamatupidamistarkvara e-arveldaja kohta. Hinnad ja alternatiivid on juhendis e-arveldaja ja selle alternatiivid.
3. Jälgi käibemaksu piiri. Kui Eestis tekkinud maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot, tekib kohustus registreerida end käibemaksukohustuslaseks (käibemaksuseadus § 19 lg 1) ja avaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul (§ 20 lg 1). Standardmäär on 24% ja käibedeklaratsioon esitatakse järgmise kuu 20. kuupäevaks (EMTA). Hiljaks jäänud FIE registreeritakse tagasiulatuvalt ja ta peab klientidele välja kirjutama uued, käibemaksuga arved (EMTA).
4. Registreeri töötajad. Iga töötamine, ka käsundus- või töövõtulepingu alusel, tuleb kanda töötamise registrisse hiljemalt tööle asumise hetkeks (EMTA). Väljamaksete maksud deklareeritakse vormil TSD väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
5. Hoia tegelike kasusaajate andmed korras. Osaühing esitab tegelikud kasusaajad asutamisel. Kui andmed muutuvad, tuleb need kohe e-äriregistris uuendada, muutumata andmeid kinnitatakse igal aastal majandusaasta aruandega. FIE seda tegema ei pea (RIK).
6. Pane aruannete tähtajad kalendrisse. Osaühingu juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest (äriseadustik § 179 lg 4). FIE majandusaasta aruannet ei koosta (raamatupidamise seadus § 43), kuid esitab vormi E järgmise aasta 30. aprilliks.

Juhatuse liige vastutab ka siis, kui raamatupidamine on sisse ostetud. EMTA selgituse järgi peab juhatuse liige tagama äriühingu maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise ning ülesannete lepinguga kolmandale isikule andmine ei vabasta teda vastutusest.

Kui palju ettevõtte asutamine maksab?

Riigilõivud on riigilõivuseaduse sõnastuse järgi, mis kehtib 1. augustist kuni 30. oktoobrini 2026, ja langevad kokku e-äriregistri asutamislehel näidatud summadega (oktoober 2026).

Kulu	Summa	Alus
Osaühingu asutamine e-äriregistris (kiirmenetlus)	265 €	Riigilõivuseadus § 62 lg 2
Osaühingu asutamine notari kaudu	Riigilõiv 200 € ja notari tasu	Riigilõivuseadus § 62 lg 2, notari tasu seadus
FIE registreerimine	20 €	Riigilõivuseadus § 62 lg 1
Ärinime broneerimine (vabatahtlik)	150 €	Riigilõivuseadus § 62¹
Hilisem andmete muutmine äriregistris	Osaühing 25 €, FIE 10 €	Riigilõivuseadus § 63 lg 1 ja 2
Osakapital	Vähemalt 1 sent osa kohta, makstakse osaühingule, mitte riigile	Äriseadustik § 148 lg 1
Ettevõtluskonto	Avamine ja sulgemine tasuta, muud tasud LHV hinnakirja järgi	EMTA
Raamatupidamistarkvara	Vt juhendist e-arveldaja	Pakkujate hinnakirjad
Raamatupidamisteenus	Vt juhendist kuidas valida raamatupidajat	Pakkujate hinnakirjad

Notari tasu arvutatakse notari tasu seaduse järgi. Osaühingu asutamislepingu või asutamisotsuse tehinguväärtus on kavandatud osakapitali suurus, kuid vähemalt 127 eurot (§ 18 lg 1 ja 5). Selle järgi leitakse seaduse tabelist täistasu, kuni 128-eurose tehinguväärtuse korral on see 6 eurot (§ 22). Ühe asutaja otsuse eest võetakse ühekordne ja mitme asutaja lepingu eest kahekordne täistasu (§ 23). Tasule lisandub käibemaks (§ 40 lg 2 ja 3). Vaja võib minna ka teisi toiminguid, näiteks juhatuse liikme nõusoleku notariaalset kinnitamist (äriseadustik § 144 lg 1 p 4¹), seepärast küsi notarilt kogusumma enne.

Kas Töötukassa toetab ettevõtluse alustamist?

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetust (EVAT) enam ei maksta. Vabariigi Valitsus kinnitas 15. jaanuaril 2026 tööhõiveprogrammi muudatused, millega EVAT maksmine ja järelteenused Töötukassa kaudu lõpetati, ning viimased taotlused sai esitada 31. märtsini 2026 (Eesti Töötukassa).

Töötukassa pakub edasi ettevõtluskoolitusi ja ettevõtluse toetamisega jätkab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Tasuta nõustamist pakuvad Töötukassa teenuselehe järgi maakondlikud arenduskeskused ja Tartu Loomemajanduskeskus.