Septik, biopuhasti või kogumismahuti: mida valida ja mis load on vaja?

Sisukord

1. Milline lahendus on sinu kinnistul lubatud?
2. Kus tohib heitvett pinnasesse immutada?
3. Kui kaugele kaevust, majast ja piirist peab süsteem jääma?
4. Mis load on vaja?
5. Mida nõuab omavalitsuse eeskiri?
6. Mis saab vanast kogumiskaevust või imbkaevust?
7. Kui palju septik, biopuhasti ja kogumismahuti maksavad?
8. Kui tihti tuleb tühjendada ja hooldada?
9. Kas reoveesüsteemi rajamiseks saab toetust?
10. Kuidas valida projekteerija ja paigaldaja?
11. Mida enne tellimist kontrollida?

Milline lahendus on sinu kinnistul lubatud?

See sõltub sellest, kas kinnistu asub reoveekogumisalal ja kui hästi on põhjavesi kaitstud. Veeseaduse § 124 järgi tuleb reovesi puhastada kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda lekkekindlasse kogumismahutisse ja vedada purgimissõlme. Otsusta selles järjekorras.

1. Kontrolli reoveekogumisala. Ava Keskkonnaportaali kaart ja vali kaardikiht „Vesi“, „Veekasutus“, „Reoveekogumisalad“. Küsi vallast või vee-ettevõtjalt, kas ühiskanalisatsiooniga saab liituda. Kui liitumispunkt on välja ehitatud, tuleb liituda omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtajaks või selle puudumisel nelja aasta jooksul liitumispunkti valmimisest. Kohustust ei ole, kui joogivesi ja reoveekäitlus on tagatud muul nõuetekohasel viisil (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, ÜVVKS, § 17 lg 3 ja 4).
2. Kogumisala koormusega 2000 inimekvivalenti (ie) või rohkem. Omapuhasti ja heitvee pinnasesse juhtimine on keelatud (veeseadus § 124 lg 4 ja § 128 lg 8). Kui ühiskanalisatsiooni ei ole, kogud reovee kogumismahutisse ja vee-ettevõtja peab sinu nõudmisel korraldama purgimise kuni kaks korda kuus sama kuupmeetrihinnaga, mida maksavad ühiskanalisatsiooni kliendid (ÜVVKS § 47 ja § 48 lg 2).
3. Kogumisala koormusega alla 2000 ie. Lubatud on kogumismahuti või omapuhasti, kust suublasse jõuab bioloogiliselt või süvapuhastatud vesi (veeseadus § 124 lg 3).
4. Väljaspool kogumisala. Lubatud on omapuhasti või kogumismahuti (§ 124 lg 6). Kas piisab septikust, sõltub põhjavee kaitstusest.

Lahendus	Kuidas töötab	Kus sobib	Hooldus	Load	Seadme hinnanäide
Kogumismahuti	Lekkekindel äravooluta mahuti, reovett ei puhastata	Ka suurel kogumisalal ning nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal	Purgimisauto tühjendab täitumise järgi	Ehitusteatis	5 m³: 1256–1674 €
Septik koos imbväljaku või filterväljakuga	Sete eraldub septikus. Imbväljakus imbub vesi pinnasesse, kilega eraldatud filterväljakust juhitakse see kraavi või veekogusse	Imbväljak: väljaspool kogumisala kaitstud kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Filterväljak: kui läheduses on kraav või veekogu	Septiku tühjendus 1–2 korda aastas	Ehitusteatis ja ehitusprojekt	2 m³ imbväljakuga: 1249–1556 €
Biopuhasti	Tehases valmistatud puhasti, kus mikroorganismid lagundavad reoaineid; vajab elektrit	Ka nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal	Tootja juhendi järgi	Ehitusteatis ja ehitusprojekt	1724–3547 €

Keskkonnaameti selgituse järgi on ainult septiku kasutamine reovee puhastina keelatud: imbsüsteem valitakse, kui nõutud on mehaaniline puhastus, ja filtersüsteem, kui nõutud on bioloogiline puhastus.

Kus tohib heitvett pinnasesse immutada?

Immutada tohib siis, kui põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole. Lubatud kogus sõltub põhjavee kaitstusest ja puhastusastmest (keskkonnaministri määrus nr 61 § 8 lg 1).

Põhjavee kaitstus	Mehaaniline puhastus (septik)	Bioloogiline puhastus (biopuhasti)
Kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud	Kuni 5 m³ ööpäevas	Kuni 50 m³ ööpäevas
Nõrgalt kaitstud	Kuni 5 m³ ööpäevas ja ainult olmereovesi, milles ei ole vesikäimla reovett	Kuni 10 m³ ööpäevas
Kaitsmata	Ei ole lubatud	Kuni 10 m³ ööpäevas

Kaitstust näitab kiht „Põhjavee kaitstuse hinnang“ Maa- ja Ruumiameti geoportaali 1:50 000 ja kogu Eestit katval 1:400 000 geoloogiakaardil; Keskkonnaamet soovitab alustada täpsemast.

Immutussügavus peab aasta ringi jääma vähemalt 1,2 m kõrgemale põhjavee kõrgeimast tasemest ja aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali (2015) järgi sobib immutamiseks liivane ja kruusane pinnas, savine mitte; ühe inimese kohta arvestab juhend 100–150 liitrit reovett ööpäevas. Veeluba on vaja alles siis, kui pinnasesse juhitakse üle 5 m³ või veekogusse üle 1 m³ heitvett ööpäevas (veeseadus § 188 lg 1 p 6).

Kui kaugele kaevust, majast ja piirist peab süsteem jääma?

Suurim piirang on joogiveekaev. Heitvett ei tohi immutada kaevu hooldusalal ega lähemal kui 50 meetrit selle välispiirist (veeseadus § 127 lg 1), mis Keskkonnaameti selgituse järgi tähendab vähemalt 60 meetrit joogiveekaevust. Seadus ei erista oma ja naabri kaevu.

Mida mõõdetakse	Vähim kaugus	Alus
Septik, biopuhasti või muu pealt kinnine või maa-alune omapuhasti elamust ning salv- ja puurkaevust	5 m, muu omapuhasti 10 m	Keskkonnaministri määrus nr 31 § 5 lg 1, veeseadus § 134
Kanalisatsiooni ja reovee kogumissüsteemi rajamine salvkaevu ja alla 10 m³ ööpäevas andva puurkaevu ümber	Keelatud 10 m ulatuses (hooldusala)	Veeseadus § 154
Heitvee immutuskoht joogiveekaevust	60 m	Veeseadus § 127 lg 1, Keskkonnaamet
Imbsüsteem salvkaevust, mida joogiveeks ei kasutata	20–50 m sõltuvalt pinnasest ja maapinna langust	Määrus nr 31 § 6
Kogumismahuti	Määrus nr 31 seda ei reguleeri; Ehitusgiidi järgi vähemalt 5 m hoonest ja väljaspool kaevu hooldusala	Keskkonnaamet, Ehitusgiid, omavalitsuse eeskiri
Kinnistu piir	Veeseaduses ja määruses nr 31 nõuet ei ole; näiteks Vinni vallas 5 m naaberkinnistu piirist	Omavalitsuse eeskiri

Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevudest allanõlva ja põhjavee liikumissuunas allavoolu (määrus nr 31 § 5 lg 1 p 4). Kaevude hooldus- ja sanitaarkaitsealasid näitab Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaart.

Mis load on vaja?

Kogumismahuti jaoks on vaja ehitusteatist, septiku ja biopuhasti jaoks ehitusteatist koos ehitusprojektiga. Nii ütlevad ehitusseadustiku lisa 1 read „Reovee kogumismahuti“ ja „Reoveepuhasti jõudlusega kuni 50 inimekvivalenti“, mis kehtivad praegusel kujul alates 01.08.2026. Teatis esitatakse ehitisregistris vähemalt kümme päeva enne tööde algust ja on riigilõivuta, nagu selgitab ehitusteatise ja ehitusloa juhend.

• Septik. Lisa sõna „septik“ ei kasuta. Ehitusgiid nimetab septikut reoveepuhasti näitena ja määrus nr 31 määratleb selle reovee mehaanilise puhastina (§ 5 lg 2). Ehitusgiidi leht on uuendatud 02.03.2025 ja kirjeldab veel varasemat korda, kus projekti nõuti ainult mitut majapidamist teenindavalt puhastilt. Küsi kinnitust oma omavalitsusest: Keskkonnaameti käsiraamatu järgi tuleb iga reoveekäitluse lahendus temaga kooskõlastada.
• Kasutuselevõtt. Esita kasutusteatis vähemalt kümme päeva enne kasutamist, reoveepuhasti puhul koos projektiga, mille järgi ehitati (ehitusseadustik § 48 lg 2 ja 4, lisa 2).
• Lammutamine. Ka vana mahuti või puhasti lammutamiseks on lisa 1 järgi vaja ehitusteatist.

Mida nõuab omavalitsuse eeskiri?

Iga vald ja linn kehtestab reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja (veeseadus § 104 lg 7), kus on kohalikud nõuded süsteemi rajamisele, hooldusele ja purgimisele. Kaks näidet.

• Saku valla eeskiri: omapuhasti on keelatud ka väljaehitatud ühiskanalisatsiooniga alal; omapuhastit tuleb kontrollida vähemalt kord kuue kuu jooksul ja pidada hoolduspäevikut; purgija annab iga kord dokumendi äraveetud koguse ja kuupäevaga.
• Vinni valla eeskiri: süsteem peab jääma naaberkinnistu piirist vähemalt 5 m kaugusele, kui naabriga ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud; purgimise võib tellida ainult ettevõtjalt, kellel on vee-ettevõtjaga purgimisleping; kviitungeid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat.

Mõlemad nõuavad purgimissõidukile aastaringset juurdepääsu. Need on kahe valla reeglid, mitte üle-eestiline norm. Küsi oma omavalitsusest.

Mis saab vanast kogumiskaevust või imbkaevust?

Lekkiv kogumiskaev ja puhastamata reovee immutamine on nõuetega vastuolus juba praegu: mahuti peab olema lekkekindel (veeseadus § 124 lg 2) ja pinnasesse tohib juhtida ainult puhastatud heitvett määruse nr 61 tingimustel. Üldist tähtpäeva, milleks vana süsteem tuleb välja vahetada, veeseaduse, ÜVVKS-i ega määruste nr 31 ja 61 rakendussätetes ei ole.

• Kuja erand. Enne 01.01.2002 ehitatud kanalisatsiooniehitisele kuja ulatust ei kohaldata, kui seda ei saa tagada olemasolevate hoonete või kaevude tõttu ja keskkonnaoht ei ulatu kujast kaugemale (määrus nr 31 § 24 lg 2).
• Järelevalve. Nõudeid kontrollivad Keskkonnaamet ja omavalitsus (veeseadus § 250). Ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha kuni 32 000 eurot (§ 254). Reovee kogumise, puhastamise, kohtkäitluse või äraveo nõuete rikkumise eest on rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk 800 eurot, kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuete rikkumise eest kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot (§ 272 ja § 261; karistusseadustik § 47 lg 1).
• Kontroll. Keskkonnaministeeriumi juhise järgi küsib omavalitsus purgimise maksedokumente ja vaatab mahuti üle; tellistest või praguliste seintega mahutid ei ole enamasti lekkekindlad. Sama juhise järgi levivad lekkivast süsteemist põhjavette bakterid ja viirused, mis ohustavad eelkõige oma kaevu joogivett.
• Tulekul. Euroopa Liidu direktiiv 2024/3019 nõuab, et vähemalt 1000 ie koormusega aladel kasutatavad individuaalsed süsteemid oleksid registris ja neid kontrollitaks korrapäraselt (art 4 lg 3). Ülevõtmise tähtaeg on 31. juuli 2027; kehtivas veeseaduses sellist registrit 2. oktoobril 2026 ei ole.

Kui palju septik, biopuhasti ja kogumismahuti maksavad?

Kahe e-poe hinnakirjas maksis 2. oktoobril 2026 5 m³ kogumismahuti 1256–1674 eurot, 2 m³ septik koos imbväljakuga 1249–1556 eurot ja eramu biopuhasti ümardatult 1724–3547 eurot. Hinnad on käibemaksuga ja transpordita. See on näide, mitte turu keskmine.

Lahendus	Seadme hinnanäited (käibemaksuga)	Paigaldus Plastekor OÜ hinnaülevaates (käibemaksuta)
Kogumismahuti 5 m³	Klaasplast 1256 € (Toru-Jüri); ECO 1364 € ja Strong 1674 € (kanalisatsioon.ee)	1500–3000 €
Septik 2 m³ koos imbväljakuga, kuni 4 inimest	Klaasplast 1249 € (Toru-Jüri); Strong 1556,20 € (kanalisatsioon.ee)	2000–3000 €
Biopuhasti	August AT-6, kuni 4 inimest, 1723,60 € ja Delfin Pro Premium MBBR 6, kuni 6 inimest, 2418 € (kanalisatsioon.ee); Klaasplast BioC6, kuni 10 inimest, 3547 € (Toru-Jüri)	2500–3500 €

Paigalduse vahemikud avaldas Plastekor OÜ 29.09.2026 oma hinnaülevaates. Ettevõtte järgi sisaldavad need transporti, kaevetöid, paigaldusmaterjale, torustiku ühendamist ja imbsüsteemi rajamist, kuid mitte ehitusprojekti, biopuhasti elektriühendust, vana süsteemi likvideerimist ega haljastuse taastamist. Hinda tõstavad ettevõtte sõnul savine või paene pinnas, kõrge põhjavesi, mille tõttu tuleb mahuti ankurdada, sügav ja pikk torustik ning halb ligipääs.

Purgimise hinnakirjad samal päeval, samuti näitena:

Purgija ja piirkond	Hind	Lisandub
Kuressaare Veevärk, Saaremaa ja Muhu vald	Kogumiskaevu tühjendamine kuni 3,5 m³: 50 € kord; purgitava olmereovee vastuvõtt 3,78 €/m³	Käibemaks; väljaspool linna 2–3 €/km
Viljandi Veevärk AS	Reovee äravedu kuni 4 m³: 80,60 € kord; vastuvõtt puhastis 4,03 €/m³ (käibemaksuga)	Väljaspool Viljandit ja lähikülasid 1,61 €/km
HardiTrans OÜ, Tallinn ja lähivallad	1–5 m³: 75–115 €	Käibemaks 24%; olenevalt asukohast kilomeetritasu 1,5 €

Kui tihti tuleb tühjendada ja hooldada?

Kogumismahutit tühjendatakse täitumise järgi, septikut üks kuni kaks korda aastas ja biopuhastit tootja juhendi järgi.

• Kogumismahuti. Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali järgi vajab neljaliikmeline pere pideval elamisel vähemalt 5 m³ mahutit, mida tuleb tühjendada kord nädalas. Suurel kogumisalal peab mahuti mahutama vähemalt kahe nädala reovee (ÜVVKS § 47 lg 7).
• Septik ja imbväljak. Sama juhendmaterjal näeb ette septiku tühjendamise vähemalt kaks korda aastas, Klaasplast OÜ septikute juhend kord aastas; pärast täidetakse septik puhta veega. Imbtorusid pestakse kord kümne aasta jooksul. Septiku ja imbväljaku kohal ei sõideta autoga.
• Biopuhasti. Näiteks Klaasplast OÜ BioC6 juhend näeb ette visuaalse kontrolli kord kuus, muda koguse kontrolli kord kolme kuu jooksul, tühjendamise siis, kui muda on üle 70% mahust, ja õhupumba filtri vahetuse kord aastas. Tootja andmetel kulub elektrit 260 kWh aastas.
• Tõendid. Hoia alles purgimise arved ja hooldusmärkmed. Kanalisatsiooniehitise valdaja korraldab selle seisundi kontrolli vähemalt kord viie aasta jooksul ja säilitab akti kümme aastat (määrus nr 31 § 23).

Kas reoveesüsteemi rajamiseks saab toetust?

Hajaasustuse programmist toetatakse muu hulgas elamu heitvee nõuetekohast kanaliseerimist. Taotlus esitatakse oma valla- või linnavalitsusele, kes taotlusi ka hindab; tingimused ja dokumendid on Riigi Tugiteenuste Keskuse lehel. 2026. aasta taotlusvoor oli avatud 2. veebruarist 2. aprillini ja on 2. oktoobri 2026 seisuga suletud; järgmise vooru aega lehel ei ole. Teiste kodutoetuste kohta loe renoveerimistoetuse juhendist.

Kuidas valida projekteerija ja paigaldaja?

Küsi vähemalt kolm võrreldavat pakkumist ja kontrolli pädevust ise. Projekteerijalt ja ehitajalt nõuab seadus kutsetunnistust ja majandustegevusteadet siis, kui ehitis on ehitusloakohustuslik (ehitusseadustik § 24 ja § 25); kogumismahuti ja omapuhasti on teatisekohustuslikud. Omanikuna pead tagama, et tööd teeb piisavate teadmiste ja oskustega isik (§ 19 lg 1 p 3).

• Kutse. Otsi kutseregistri kutsetunnistuste otsingust projekteerija veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutset (spetsialiseerumine välisveevarustus ja -kanalisatsioon) ning paigaldaja veevärgilukksepa kutset.
• Register. Ehitamise ja projekteerimise majandustegevusteateid saab otsida TTJA infosüsteemist Tarvik. Hüdrogeoloogilise uuringu tegijal peab olema tegevusluba (veeseadus § 208), mida saab kontrollida majandustegevuse registrist.
• Toode. Küsi CE-märgist, paigaldus- ja hooldusjuhendit ning garantiitingimusi. Näiteks BioC6 juhendis on klaasplastist osade garantii 10 aastat ja õhupumbal kaks aastat.
• Pakkumise sisu. Võrdle, kas hinnas on projekt, ehitus- ja kasutusteatis, kaevetööd, ankurdus, imbväljak, elektritööd, vana süsteemi likvideerimine ja haljastuse taastamine.
• Üleandmine. Nõua teostusjoonist ja reoveepuhasti tehnilist dokumentatsiooni koos hooldusnõuetega (määrus nr 31 § 21).

Lepingu ja tööde dokumenteerimise kohta loe juhendit ehitusvaidluste ennetamisest; kui töö kvaliteedi üle tekib vaidlus, vaata, kelle poole pöörduda.

Mida enne tellimist kontrollida?

1. Kas kinnistu on reoveekogumisalal ja kas selle koormus on alla või üle 2000 ie.
2. Kas ühiskanalisatsiooniga liitumine on võimalik või kohustuslik.
3. Põhjavee kaitstus kaardil ja põhjavee kõrgeim tase krundil.
4. Kõik joogiveekaevud 60 meetri ulatuses, ka naabrite omad.
5. Omavalitsuse eeskiri: kaugused, hoolduse ja purgimise tõendamine.
6. Kes koostab projekti ning esitab ehitus- ja kasutusteatise.
7. Purgimisauto aastaringne juurdepääs ja lähima purgija hinnakiri.
8. Kolm sama sisuga pakkumist ning toote hooldusjuhend ja garantii.

Teised juhendid on teemalehel Kodu ja ehitus.