Kuidas alustada investeerimisega? Juhend algajale Eestis

Sisukord

1. Mis on investeerimine ja mille poolest erineb see säästmisest?
2. Mida teha enne investeerimisega alustamist?
3. Millesse saab Eestis investeerida?
4. Kuidas investeerimisega tehniliselt alustada?
5. Millised kulud investeerimisega kaasnevad?
6. Millised on peamised riskid ja levinud vead?
7. Kuidas kontrollida, kas teenusepakkujal on tegevusluba?
8. Millal tasub pöörduda nõustaja poole ja mida küsida?

Mis on investeerimine ja mille poolest erineb see säästmisest?

Investeerimine on raha pikaajaline paigutamine varasse, näiteks aktsiatesse, fondidesse, võlakirjadesse või kinnisvarasse, et teenida lisatulu ja hoida raha ostujõudu. Säästmisest erineb see riski poolest: investeeringu väärtus võib nii tõusta kui ka langeda. Säästmine on Finantsinspektsiooni tarbijaveebi Minuraha.ee määratluse järgi lühiajalisem kogumine, mille puhul kõrvale pandud summa ei tohiks väheneda ja peab olema lihtsalt kättesaadav.

Otsustusreegel: kui raha läheb vaja lähema kahe aasta jooksul, on tegu säästmisega ja raha koht on kontol või hoiusel. Lühiajalised eesmärgid, näiteks varuraha, mööbel, puhkus või reisimine, kaetakse säästudest. Aktsiaid ja fondiosakuid tasub Minuraha.ee juhiste järgi kaaluda siis, kui raha ei lähe lähema 3 kuni 5 aasta jooksul ilmtingimata vaja.

Investeeringu tootlus ei ole üldjuhul tagatud. Varasem tootlus ei näita, mis juhtub tulevikus, ja valikut ei tasu teha üksnes ajaloolise tootluse põhjal.

Mida teha enne investeerimisega alustamist?

Enne esimest investeeringut peaks olemas olema rahapuhver ootamatusteks, ülevaade oma laenudest ning selge eesmärk ja ajahorisont. Kui investeeritud raha läheb ootamatult vaja ajal, mil turg on languses, tuleb vara müüa kahjumiga.

• Rahapuhver. Minuraha.ee järgi peaks hädareservis olema vähemalt ühe kuni kolme kuu kulude jagu raha, veel parem poole aasta jagu. Puhver peab olema kiiresti kättesaadav, seepärast hoitakse seda eraldi pangakontol või hoiusel, mitte aktsiates.
• Kallid võlad. Tarbimislaenu, järelmaksu ja krediitkaardi intress on lepingus kirjas ja tuleb maksta igal juhul. Investeeringu tulu ei ole ette teada. Pane kirja kõik oma laenud koos intressimääradega, enne kui otsustad, kuhu vaba raha läheb.
• Eesmärk ja aeg. Kirjuta üles, mille jaoks ja mitmeks aastaks raha paigutad. Sellest sõltub, milline vara üldse sobib.
• Riskitaluvus. Minuraha.ee soovitab endalt küsida, kui suure osa investeeritud rahast oled valmis kaotama: 0%, 10% või 30%.
• Summa. Otsusta, kas paigutad raha korraga või igakuiselt. Säästmise üldlevinud soovitus on Minuraha.ee andmetel panna kõrvale 5 kuni 10% igakuisest netosissetulekust.

Eelarve, säästmise ja laenude juhendid leiad MinaAitan.ee raha teemalehelt.

Millesse saab Eestis investeerida?

Eestis saab eraisik investeerida aktsiatesse, indeksfondidesse ja ETF-idesse, võlakirjadesse, pensioni II ja III sambasse, hoiustesse, kinnisvarasse, ühisrahastusse ja krüptovarasse. Need erinevad riski, tasude, miinimumsumma ja selle poolest, kui kiiresti raha kätte saab. Riskitasemed allpool on üldistus Minuraha.ee kirjelduste põhjal, mitte hinnang ühelegi konkreetsele tootele.

Aktsiad

Aktsiat ostes saad ettevõtte üheks omanikuks. Tulu võib tulla dividendist või aktsia hinna tõusust, kuid Minuraha.ee rõhutab, et kumbki ei ole garanteeritud ja ettevõtte pankroti korral võid kogu rahast ilma jääda. Tallinna börs kuulub Nasdaqi kontserni ning moodustab Riia ja Vilniuse börsiga ühtse Balti turu. Riskitase: kõrge.

Indeksfondid ja ETF-id

Investeerimisfond on paljude investorite raha kogum, mis paigutatakse korraga paljudesse väärtpaberitesse. Indeksfond ostab Maksu- ja Tolliameti selgituse järgi alusindeksiga ette antud väärtpabereid, näiteks S&P 500 või STOXX Europe 600 indeksi ettevõtteid. ETF on börsil kaubeldav fond, mida ostetakse ja müüakse nagu aktsiat. Risk on hajutatud paljude ettevõtete vahel, kuid see ei kao: kui turg langeb, langeb ka fondiosaku hind. Riskitase: keskmine kuni kõrge, sõltub sellest, millesse fond investeerib. Kuidas indeksfondiga Eestis alustada ja millele tähelepanu pöörata, selgitame indeksfondide juhendis.

Võlakirjad

Võlakiri on laen riigile, omavalitsusele või ettevõttele, mille eest makstakse ette kokku lepitud intressi. Minuraha.ee nimetab kaks põhiriski: krediidirisk (emitent ei suuda maksta) ja intressirisk (turuintresside tõus langetab võlakirja hinda). Riskitase: madal kuni keskmine, sõltub emitendist.

Pensioni II ja III sammas

II sambas maksad Pensionikeskuse andmetel brutopalgast 2%, alates 2025. aastast soovi korral 4% või 6%, ja riik lisab sotsiaalmaksu arvelt 4%. Liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinutele. Raha saab hoida pensionifondis või pangas avatud pensioni investeerimiskontol (PIK). III sammas on vabatahtlik: sissemakse suuruse määrad ise ja saad tulumaksusoodustuse, mida kirjeldame allpool. Riskitase sõltub valitud fondist.

Hoiused

Tähtajalise hoiuse puhul annad raha kokku lepitud ajaks panka ja saad kokku lepitud intressi. Hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas. Peamine miinus on see, et intress võib jääda inflatsioonile alla. Hoius sobib pigem säästmiseks ja puhvri hoidmiseks. Riskitase: madal.

Kinnisvara

Üürikorteri ostmine tähendab suurt summat ühes objektis ja enamasti ka laenu. Eluasemelaenu puhul peab omafinantseering Eesti Panga reegli järgi olema vähemalt 15%, pank võib nõuda rohkem. Riskid on tühjalt seisev korter, remondikulud, intressi tõus ja see, et kinnisvara ei saa kiiresti müüa. Riskitase: keskmine kuni kõrge, laenuga ostes kõrgem.

Ühisrahastus

Ühisrahastuses annavad paljud investorid platvormi kaudu ettevõttele laenu või ostavad selle väärtpabereid. Ettevõtetele laene või investeeringuid vahendaval platvormil peab alates 11. novembrist 2023 olema Finantsinspektsiooni või teise Euroopa Liidu riigi järelevalveasutuse tegevusluba. Sisse makstud raha võib kaotada, seetõttu soovitab Minuraha.ee investeerida vaid summa, mille kaotus ei mõjuta igapäevaelu. Pikemalt loe juhendist ühisrahastus. Riskitase: kõrge.

Krüptovara

Krüptovara hinnad on Minuraha.ee sõnul spekulatiivsed ja võivad muutuda üleöö. Riskide hulka kuuluvad kogu investeeritud raha kaotus, pettused ja küberründed. Krüptovarateenuse osutajad on nüüd Finantsinspektsiooni järelevalve all: varasema loaga teenusepakkujad pidid Euroopa Liidu krüptovaraturgude määruse (MiCA) nõuetele üle minema hiljemalt 1. juuliks 2026. Riskitase: väga kõrge.

Varaklass	Mis see on	Peamine risk	Riskitase	Miinimumsumma
Aktsiad	Osalus börsiettevõttes	Hinna langus, ettevõtte pankrot	Kõrge	Ühe aktsia hind ja tehingutasu, ühtset miinimumi ei ole
Indeksfondid ja ETF-id	Fond, mis ostab korraga paljusid väärtpabereid	Kogu turu langus, fonditasud	Keskmine kuni kõrge	Ühe osaku hind ja tehingutasu, ühtset miinimumi ei ole
Võlakirjad	Laen riigile või ettevõttele	Emitendi makseraskused, intresside tõus	Madal kuni keskmine	Sõltub emissiooni tingimustest
II sammas	Kohustuslik kogumispension	Fondi väärtuse kõikumine	Sõltub fondist	2%, 4% või 6% brutopalgast, riik lisab 4%
III sammas	Vabatahtlik kogumispension	Fondi väärtuse kõikumine	Sõltub fondist	Sissemakse suuruse määrad ise
Tähtajaline hoius	Raha pangas kokku lepitud intressiga	Inflatsioon, panga pankrot üle tagatud summa	Madal	Panga määrata, Minuraha.ee näitel 100 või 300 eurot
Kinnisvara	Üüritav või edasi müüdav korter, maja, maa	Tühi pind, intressi tõus, aeglane müük	Keskmine kuni kõrge	Eluasemelaenuga vähemalt 15% omafinantseering
Ühisrahastus	Laen või osalus platvormi kaudu	Laenuvõtja või platvormi makseraskused	Kõrge	Platvormi tingimustes
Krüptovara	Digitaalne vara plokiahelas	Järsk hinnalangus, pettus, küberrünne	Väga kõrge	Teenusepakkuja tingimustes

Kuidas investeerimisega tehniliselt alustada?

Aktsiate, võlakirjade ja fondiosakute ostmiseks tuleb pangas või investeerimisühingus avada väärtpaberikonto, otsustada enne esimest ostu maksustamise viis ja esitada ostukorraldus. Pensionisammaste jaoks avatakse panga kaudu pensionikonto.

1. Vali tegevusloaga teenusepakkuja. Kontot ei pea avama samas pangas, kus igapäevaselt arveldad. Võrdle hinnakirju ja vaata, milliste riikide börsidel saab kaubelda.
2. Ava kontod. Pangas tähendab see tavaliselt kahte kontot: väärtpaberikonto, kus hoitakse väärtpabereid, ja rahakonto, mida pank nimetab sageli investeerimiskontoks. Mõnes investeerimisühingus piisab ühest kontost.
3. Otsusta maksusüsteem. Vali tavasüsteemi ja investeerimiskonto süsteemi vahel enne esimest ostu.
4. Kanna raha ja esita korraldus. Turuhinnaga korraldus täidetakse parima hetkel pakutava hinnaga. Määratud hinnaga korralduse puhul ütled ise piirhinna ja tehing võib jääda tegemata.
5. Hoia aruanded alles. Konto väljavõtteid ja tehinguaruandeid on vaja tuludeklaratsiooni jaoks.

Kuidas investeerimiskonto süsteem Eestis tegelikult töötab?

Investeerimiskonto ei ole teenus, kus pank sinu eest investeerib. See on tulumaksuseaduse §-des 17¹ ja 17² kirjeldatud maksustamise viis, mis lubab finantsvaralt teenitud tulu tulumaksu edasi lükata seni, kuni tulu uuesti investeeritakse. Maksukohustus tekib siis, kui võtad kontolt välja rohkem raha, kui oled sinna sisse pannud. Minuraha.ee sõnastuses on see maksu edasilükkamine, mitte maksuvabastus. Konto avamise, tulumaksu edasilükkamise ja väljavõtete kohta vaata investeerimiskonto juhendit.

Maksu- ja Tolliameti juhendi järgi kehtivad järgmised reeglid.

• Konto. Investeerimiskontoks sobib rahakonto Euroopa Majanduspiirkonna või OECD riigi pangas. Alates 1. jaanuarist 2024 sobib ka Euroopa Majanduspiirkonna makseasutuses, e-raha asutuses või investeerimisühingus avatud konto.
• Finantsvara. Selleks loetakse näiteks pangahoius, avalikult kaubeldavad aktsiad, võlakirjad ja ETF-id. Finantsvara tuleb osta üksnes investeerimiskontol oleva raha eest.
• Deklareerimine. Tuludeklaratsioon tuleb esitada igal aastal. Tabelis 6.5 näidatakse sisse- ja väljamaksed, mitte iga tehing eraldi.
• Arvestus. Kui kontosid on mitu, peetakse arvestust kõigi kontode üleselt kuupäeva ja kellaaja järgi.
• Valik on lõplik iga vara kohta. Tavasüsteemis ostetud finantsvara investeerimiskontole üle kanda ei tohi.

Tavasüsteemis deklareerid iga müügi tuludeklaratsiooni tabelis 6.1 või 8.2. Kasu on müügihinna ja soetamismaksumuse vahe, millest saab maha arvata tehinguga otseselt seotud tõendatud kulud. Deklareeritud kahju kandub edasi järgmistesse aastatesse. Kui kavatsed tulu kohe ära kulutada, ei ole investeerimiskonto kasutamine Minuraha.ee hinnangul otstarbekas.

Mis muutus investeerimiskonto reeglites aastatel 2024 kuni 2026?

• 2024. Investeerimiskontoks sobib lisaks pangakontole ka makseasutuse, e-raha asutuse ja investeerimisühingu konto. Enne 1. jaanuari 2024 ühisrahastuse kaudu antud laene Maksu- ja Tolliameti näite järgi süsteemi hõlmata ei saa.
• 2025. Minuraha.ee andmetel saab 2025. aastast investeerimiskonto kaudu investeerida ka ühisrahastusse ja krüptovarasse, kui see on ostetud tegevusloaga teenusepakkuja kaudu. Maha saab arvata ka kahju, mis tekib õiguse kadumisest, näiteks kui ühisrahastuslaen hinnatakse lootusetuks.
• 2026. Krüptovara sobib finantsvaraks ainult siis, kui teenusepakkujal oli ostu hetkel MiCA tegevusluba. Maksu- ja Tolliameti näites sai pank loa 2026. aasta mais ja finantsvaraks loetakse alles pärast seda ostetud krüptovara.

Ühisrahastus- või krüptoplatvormil olev konto ise investeerimiskontoks ei sobi. Kui teenusepakkujal tegevusluba ei ole, ei saa sealt tekkinud kahju maksuarvestuses arvesse võtta.

Kui suur on III samba maksusoodustus?

III samba sissemakseid saab maksustatavast tulust maha arvata kuni 15% ulatuses Eestis maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas (tulumaksuseaduse § 28 lõige 2). Soodustus tuleb tulumaksu tagastusena pärast tuludeklaratsiooni esitamist. Pensionikeskuse andmetel on soodustus 22% aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis jäävad nende piiride sisse.

Maksu- ja Tolliamet hoiatab, et tagastus eeldab makstud tulumaksu olemasolu. Kui tasutud tulumaks tagastatakse juba muude mahaarvamistega, jäävad III samba sissemaksed maksustatuks. Väljamaksed on Pensionikeskuse selgituse järgi maksuvabad või maksustatakse määraga 10% või 22%, sõltuvalt vanusest, liitumise ajast ja väljamakse viisist.

Kui suur on tulumaksumäär 2026. aastal?

Tulumaksumäär on 2026. aastal 22% (tulumaksuseaduse § 4 lõige 1). Sama määraga maksustatakse tavasüsteemis väärtpaberite müügist saadud kasu ja investeerimiskonto väljamakse see osa, mis ületab sissemakseid. Alates 1. jaanuarist 2026 on maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas, sõltumata sissetuleku suurusest.

Millised kulud investeerimisega kaasnevad?

Investeerimise kulud jagunevad kolmeks: konto tasud, tehingutasud ja fonditasud. Nende suurus sõltub teenusepakkuja hinnakirjast ja fondi prospektist, mistõttu tasub need enne konto avamist kõrvuti panna. Minuraha.ee andmetel võivad aktsiatehingute tasud teenusepakkujate vahel erineda ligi kaks korda.

• Konto avamine ja hooldus. Osa teenusepakkujaid võtab konto avamise eest tasu. Hooldustasu on igakuine ja võib sõltuda sellest, milliste riikide väärtpabereid ja kui suures väärtuses kontol hoiad.
• Tehingutasu. Makstakse iga ostu ja müügi pealt. Väikese summa puhul võib miinimumtasu moodustada märgatava osa tehingust.
• Valuutavahetus. Kui väärtpaber on noteeritud muus valuutas, lisandub vahetustasu.
• Fondi valitsemistasu. Määratakse protsendina fondi varadest aasta kohta ja võetakse fondi varast. Sa ei maksa seda eraldi arvega, kuid see vähendab osaku väärtust.
• Väljalaske- ja tagasivõtmistasu. Mõni fond võtab tasu osakute ostmisel ja müümisel. Lisanduda võivad edukustasu ja depootasu.
• Maksud. Tulult makstakse tulumaksu kas kohe või investeerimiskonto süsteemis edasilükatult.

Tehingutasud ja väärtpaberikonto kasutamise tasu saab Maksu- ja Tolliameti juhendi järgi arvata soetamismaksumuse hulka. Investeerimisnõustaja või maksunõustaja tasu kasust maha arvata ei saa.

Millised on peamised riskid ja levinud vead?

Suurim risk on kaotada osa või kogu investeeritud raha. Algaja levinumad vead on hajutamata portfell, liiga lühike ajahorisont, laenuga investeerimine ja „kiire kasumi“ lubaduste uskumine.

• Hajutamata portfell. Kui kogu raha on ühe ettevõtte aktsias, võib selle pankrot viia kogu vara. Minuraha.ee soovitab kasutada eri investeerimisviise ja mitte panna kõike ühte aktsiasse.
• Liiga lühike aeg. Aktsia- ja võlakirjafondid ei sobi lühiajaliseks paigutuseks. Minuraha.ee toob näite, et aktsiainvesteeringute väärtus võib ühel päeval kukkuda veerandi võrra.
• Laenuga investeerimine. Laen ja intress tuleb tagasi maksta ka siis, kui investeeringu väärtus on langenud. Võimendusega tooted, näiteks hinnavahelepingud (CFD), on Minuraha.ee hinnangul väga kõrge riskiga ega sobi tavaliselt enamikule jaeinvestoritele.
• Toode, millest sa aru ei saa. Mida keerukam instrument, seda ettevaatlikum tuleb olla. Fondi riski määrab see, millesse fond tegelikult investeerib, mitte fondi nimi.
• „Kiire kasumi“ lubadused. Lubadus, mis tundub liiga hea, et olla tõsi, on petuskeemi peamine ohumärk. Teised ohumärgid on kiirustamine, ootamatu kõne, palve paigaldada kaugjuurdepääsu tarkvara ja makse krüptovaras.
• Investeerimiskelmused. Finantsinspektsioon avaldab hoiatusteateid tegevusloata tegutsejate kohta. Rahvakeeli nimetatakse seda mustaks nimekirjaks. 2025. aastal avaldati 844 hoiatusteadet.
• Suunamudijate pimesi järgimine. Finantsteemadel sõna võtvad suunamudijad ei pea järgima investeerimisnõustajatele kehtivaid reegleid. Nende soovituste puhul tuleb oma riske ise hinnata.

Kui oled raha juba kelmile üle kandnud, võta kohe ühendust oma pangaga, lõpeta suhtlus kelmiga ja teata politseile. Ole valvas ka nende suhtes, kes pakuvad tasu eest kaotatud raha tagasitoomist: see on sageli uus pettus.

Kuidas kontrollida, kas teenusepakkujal on tegevusluba?

Tegevusluba saab kontrollida Finantsinspektsiooni turuosaliste registrist, kus on kirjas Eestis tegevusloa saanud ja siin piiriüleselt teenust pakkuvad ettevõtted. Tegevusluba ei kaitse hinnalanguse eest, kuid tähendab, et ettevõtte tegevust kontrollitakse.

1. Otsi ettevõtet turuosaliste registrist ja vaata, mis liiki tegevusluba tal on: pank, investeerimisühing, fondivalitseja, ühisrahastusteenuse osutaja või krüptovarateenuse osutaja.
2. Kontrolli Finantsinspektsiooni hoiatusteadete lehelt, ega ettevõtte kohta ole hoiatust avaldatud.
3. Võrdle veebiaadressi, e-posti aadressi ja kontaktandmeid registris olevatega. Petturid kasutavad sageli päris ettevõtte nime või sellele väga sarnast nime, seega ainult nime kontrollimisest ei piisa.
4. Kui ettevõte asub teises Euroopa riigis, kontrolli tegevusluba selle riigi finantsjärelevalve asutusest.
5. Tee tavaline internetiotsing. Viited kaebustele on ohumärk, kuid ka ülipositiivne tagasiside võib olla võltsitud.

Tegevusloaga panga, investeerimisühingu või fondivalitseja kliendi väärtpaberid ja raha on Tagatisfondi kaudu tagatud kuni 20 000 euro ulatuses ühe investori kohta ühes investeerimisasutuses. Kaitse rakendub juhul, kui asutus ei suuda kliendile kuuluvat raha või väärtpabereid tagastada, mitte siis, kui väärtpaberi hind langeb.

Millal tasub pöörduda nõustaja poole ja mida küsida?

Nõustaja poole tasub pöörduda siis, kui sa ei oska investeerimisotsust ise teha, kui summa on sinu jaoks suur või kui toode on keeruline. Investeerimisnõustamine ehk isikliku soovituse andmine konkreetse väärtpaberi kohta on lubatud ainult Finantsinspektsiooni tegevusloaga ettevõttele. Tegevusloata nõustamine on karistatav ja viitab suurele pettuseohule.

Nõustaja peab enne soovituse andmist välja selgitama sinu eesmärgid, teadmised, rahalise olukorra ja riskitaluvuse. Lõpliku otsuse teed ja riski kannad ikkagi sina.

• Kas teil on Finantsinspektsiooni tegevusluba investeerimisnõustamiseks?
• Kes maksab teile tasu: mina või toote pakkuja? Kas teil on selle tootega seoses huvide konflikt?
• Milliste pakkujate tooteid te saate soovitada?
• Kui palju võin selle tootega halvimal juhul kaotada?
• Millised on kõik tasud, sealhulgas konto, tehingu ja fondi tasud?
• Kui kiiresti ja mis kuluga saan raha kätte, kui vajan seda varem?
• Kuidas seda tulu Eestis maksustatakse ja kas see sobib investeerimiskonto süsteemi?

Maksuküsimustes aitab Maksu- ja Tolliamet. Väga suure pere vara haldamiseks kasutatakse ka eraldi teenust, mida tutvustab juhend mis on family office. Kui sa ei tea, millise spetsialisti poole pöörduda, esita küsimus MinaAitan.ee kaudu.