Family office kõlab paljude jaoks nagu midagi, mida näeb ainult filmides, kus keegi väga rikas istub klaasseintega kabinetis ja sõrmitseb aktsiaportfelli. Tegelikult on family office lihtsalt privaatne struktuur, mis haldab jõuka pere finants- ja isiklikke asju tervikuna. Nii ei ole perel mitu eraldi nõustajat, vaid süsteem, mis koondab kokku selle, mida muidu haldaks mitu erinevat inimest, kellest keegi ei näe tervikpilti.
Kust see mõiste tuli?
Kaasaegse family office’i alguspunktiks peetakse aastat 1882, mil John D. Rockefeller, tolleaegne Standard Oili juht ja üks ajaloo jõukamaid inimesi, lõi eraldi kontori, mille ainus ülesanne oli tema pere vara ja heategevust hallata. Enne seda tegeles ta oma investeeringutega üsna kaootiliselt, mitme eraldiseisva nõustaja abiga ja tulemus oli, nagu ta biograafid on kirjeldanud, korralik segadus.
Rockefeller palkas noore vaimuliku Frederick T. Gatesi, kes ehitas üles esimese tõeliselt professionaalse family office’i, meeskonna, kes tegeles kõigega korraga, investeeringutest kuni pere järgmise põlvkonna harimiseni. See struktuur pidas vastu aastakümneid ja on tänaseni üks tuntumaid näiteid selle kohta, kuidas ühelt inimeselt mitmele järgmisele põlvkonnale vara üle antakse, ilma et teel süsteemid laiali valguks.
Idee ise on muidugi vanem kui Rockefeller. Jõukate perede varahaldust võib ajaloos näha juba Rooma ajastu majapidamisjuhtide ja Euroopa aristokraatlike suguvõsade mõisahalduride näitel. Aga just Rockefelleri versioon lõi malli, mille järgi tänapäeva family office’eid endiselt üles ehitatakse.
Miks jõukus toob endaga kaasa keerukuse
Inimesed kipuvad arvama, et rohkem raha tähendab probleemidest lahti saamist. Rohkem raha ei tähenda tingimata vähem probleeme, vaid pigem teistsuguseid probleeme. Kui on palju raha, siis jah, ei pea muretsema, et mis saab siis, kui mu pesumasin läheb katki ja ma ei suuda kohe uut osta, aga teisalt tulevad asemele sellised probleemid, et kus oma raha turvaliselt hoida, kuidas oma jõukuse taset säilitada jms.
Ettevõtja, kes müüb oma firma, saab korraga suure summa, aga ka hulga uusi küsimusi. Kuhu see raha paigutada? Millises riigis makse maksta, kui tal on vara mitmes kohas? Kuidas jagada seda oma laste vahel, kui üks laps elab välismaal ja teine kodus? Mis saab siis, kui tema ise enam otsuseid teha ei saa?
Family office lahendab kõiki neid probleeme ühes kohas. Keegi peab vastutama terviku eest, mitte ainult selle killu eest, mis tal parasjagu laual on.
Kellele see mõeldud on?
Traditsiooniliselt on ainult ühele perele mõeldud struktuur, inglise keeles single-family office, olnud mõistlik alates umbes saja miljoni euro suurusest varast, sest allpool seda summat ei õigusta täiskohaga meeskonna palkamine end üldiselt ära. Sellest vajadusest sündiski mitut peret teenindav mudel ehk multi-family office, mis lubab väiksema, aga ikkagi jõuka perekonnal saada ligipääsu samale tasemele koordineeritud teenusele, jagades kulusid teiste peredega.
Aga number iseenesest ei ole kõige olulisem sisenemispunkt. Loeb keerukus. Pere, kelle vara asub mitmes riigis, kellel on mitu erinevate vaadetega põlvkonda või kes seisab silmitsi suure muutusega, nagu ettevõtte müük või pärandi üleandmine, vajab koordineerimist isegi siis, kui summa iseenesest pole veel sadades miljonites.
See suundumus muutub aina asjakohasemaks. Ülimalt jõukate inimeste (varaga alates umbes 30 miljonist dollarist) arv maailmas kasvab kiiresti, samamoodi kasvab miljonäride arv ja see kasv toob kaasa suureneva nõudluse just koordineeritud finantsstruktuuride järele.
Mida family office teeb?
Investeerimine ja finantsjuhtimine on kõige nähtavam osa, aga see pole kaugeltki mitte ainus. Hea family office koordineerib maksuplaneerimist riigipiiride üleselt, koostab pärandamisstrateegia, mis arvestab kogu perekonna vajadustega ja loob selguse selle üle, kes, millal ja mille eest vastutab.
Maksuplaneerimine on üks põhitegevustest ja see on eriti kriitilise tähtsusega siis, kui vara asub mitmes riigis. See tähendab jooksvat tööd erinevate jurisdiktsioonide maksureeglitega, topeltmaksustamise vältimist ja selliste struktuuride ülesehitamist, mis on seaduslikud ja läbipaistvad, aga samas efektiivsed. Üks halvasti planeeritud tehing võib maksta perele rohkem kui aastane teenustasu kogu family office’i pealt.
Pärandusstrateegia on teine suur valdkond, sest jõuka pere puhul ei räägi me siin ainult testamendi kirjutamisest. Siia kuulub varade struktureerimine trustide või valdusfirmade kaudu, selge kord selle üle, kes millist osa varast pärib ja millistel tingimustel ning plaan olukorra jaoks, kus perepea ise enam otsuseid teha ei suuda, näiteks tervisliku seisundi tõttu. Ilma sellise plaanita lööb pärand tihti perekonnaliikmete vahele suure lahkarvamuste tulva.
Perekonna juhtimisstruktuuril on samuti oma osa. See tähendab kokkulepitud reegleid selle kohta, kes osaleb suuremates otsustes, kuidas lahendatakse erimeelsused pereliikmete vahel ja kuidas valmistatakse järgmine põlvkond ette vara mitte ainult kulutama, vaid ka vastutustundlikult haldama. Perekonnad, kellel see struktuur puudub, kaotavad tihti aastate jooksul kogutud vara mõne aasta jooksul pärast selle üleandmist, sest järeltulev põlv ei olnud selleks piisavalt ette valmistatud.
Sellele lisanduvad veel filantroopia korraldamine, kindlustus- ja riskijuhtimine ning paljudel juhtudel ka pere igapäevaste asjade koordineerimine, kinnisvarahooldusest kuni reisikorralduseni. Kõiki neid saab osta eraldi teenustena mitmetelt erinevatelt pakkujatelt. See, mis family office’it teistest eristab, on see, et kõik need osad töötavad koos, sama info ja sama strateegia põhjal.