Kiirlaenu pakkujad Eestis: mida võrrelda ja kontrollida enne laenu võtmist

Sisukord

1. Mida kiirlaenu võrreldes vaadata?
2. Kuidas kiirlaenu pakkujat kontrollida?
3. Mida Eestis kehtivad reeglid ütlevad?
4. Mida pakkujad avalikult kirjeldavad?
5. Laenamine on kulukas: kui palju laen kokku maksab?
6. Mis juhtub, kui maksed hilinevad?
7. Mis alternatiivid on olemas?
8. Millal laenu mitte võtta?
9. Kuhu pöörduda probleemide korral?

Mida kiirlaenu võrreldes vaadata?

Vaata esimesena krediidi kulukuse määra (KKM) ja tagasimakstavat kogusummat eurodes, mitte kuumakset ega kiirust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) selgitab, et KKM näitab laenu kogukulu aastas protsendina ja mida väiksem protsent, seda odavam laen on. KKM-i sisse arvestatakse intress, lepingutasud ja muud tasud, kuid mitte viiviseid.

Intress üksi ei näita hinda. Laen.ee väikelaenu tüüpnäites on fikseeritud intress 15,9% aastas, kuid KKM on 44,50%: intressi arvestatakse laenusummalt, lisaks on lepingutasu 75 € ja haldustasu kuni 4,65 € kuus ning 1 500 € eest tuleb 36 kuuga tasuda kokku 2 466,72 €.

„Kiirlaen“ on pakkujate kasutatav nimetus: võlaõigusseaduses (VÕS) seda sõna ei esine ja seaduse järgi on tegemist tarbijakrediidilepinguga (§ 402). Laen.ee kirjeldab kiirlaenuna 500 € kuni 1 000 € laenu, Ferratum ja Credit24 pakuvad laenulimiiti või krediidikontot, kus intressi arvestatakse pakkuja andmetel kasutatud summalt. Pakkumisi kõrvuti näitavad ka portaalid, näiteks tarbimislaenu võrdlus tarbimislaen.ee lehel (MinaAitan.ee-ga seotud sait).

Võrdle sama summa ja tähtaja juures KKM-i, kogusummat, lepingu-, haldus- ja meeldetuletustasusid, ennetähtaegse tagasimaksmise tingimusi ning makseraskuste võimalusi (nt maksepuhkus ja selle tasu). Ferratumi näidistingimuste järgi eeldab laenulimiidi KKM-näide, et limiit võetakse täies mahus kasutusele, päris kulu sõltub kasutusest. Minuraha.ee juhendab küsima pakkumist vähemalt kolmelt pakkujalt.

Kuidas kiirlaenu pakkujat kontrollida?

Leia pakkuja juriidiline nimi ja otsi seda Finantsinspektsiooni turuosaliste registrist. Kaubamärk ja laenuandja nimi võivad erineda: Credit24 ja Creditea on IPF Digital AS-i kaubamärgid, Laen.ee taga on Placet Group OÜ ja Ferratumi teenuseid pakub Multitude Bank p.l.c.

1. Eesti krediidiandjate nimekirjas olid 01.10.2026 näiteks IPF Digital AS ja PLACET GROUP OÜ. Multitude Bank P.L.C on registris ülepiirilise pangateenuse pakkujana, pangad on eraldi nimekirjas. Registris olek ei näita, kas pakkumine on soodne: Finantsinspektsioon annab krediidiandjale tähtajatu tegevusloa.
2. Küsi enne lepingut Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte: seal on laenusumma, aastaintress, KKM, tasud, viivised ja taganemisvõimalused ühtse vormiga (VÕS § 403¹, TTJA). Sama pakkuja eri lehtedel võivad olla vananenud numbrid, otsustav on lepingueelne teave.
3. Kontrolli KKM-i ülempiiri vastu (vt allpool) Finantsinspektsiooni tarbijaveebi kalkulaatoriga.

Võrdlusportaalid märgivad ise kommertssuhet pakkujatega: laen24.com võib saada vahendustasu, kui taotled tema lingi kaudu, ja tarbimislaen.ee märgib pakkumised „REKLAAM“. Selle artikli lingid laen24.com-i ja tarbimislaen.ee lehtedele viivad nendesse portaalidesse. laen24.com ja tarbimislaen.ee on MinaAitan.ee-ga seotud saidid. Artikli hinnad ja tüüpnäited on pakkujate endi lehtedelt.

Mida Eestis kehtivad reeglid ütlevad?

Tarbijakrediiti reguleerib võlaõigusseadus. Allpool on olulisemad sätted Riigi Teataja kehtivast sõnastusest (01.09.2026 kuni 31.12.2026).

• KKM ülempiir (§ 406² lg 1). Tarbijakrediidileping on tühine, kui KKM ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmist krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude KKM-i (hüpoteegiga tagatud laenudeta) rohkem kui kolm korda. Eesti Pank avaldab selle 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Eesti Panga statistika järgi oli keskmine 30.11.2025 seisuga 15,62% ja 31.05.2026 seisuga 14,99%, kolmekordsed väärtused on 46,86% ja 44,97%. Seega on ülempiir 2026. aasta teisel poolel 44,97%, mis on ka maksimum-KKM Ferratumi ja Credit24 lehtedel. Tühise lepingu korral maksab tarbija saadu tagasi ja kasutamise aja eest seadusjärgset intressi (§ 406² lg 3; Eesti Panga avaldatud määr on alates 1. juulist 2026 2,40%).
• Vastutustundlik laenamine (§ 403⁴). Krediidiandja peab enne lepingut hindama krediidivõimelisust ja võib lepingu sõlmida ainult siis, kui on veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbija peab esitama õige ja täieliku teabe. Rikkumise korral on intressimääraks seadusjärgne intress (kui see ei ole varem kokkulepitust suurem) ja muid tasusid tarbija ei võlgne, välja arvatud tahtliku valeteabe korral (lg 7). Alates 15. juulist 2025 kontrollib seda põhimõtet TTJA andmetel Finantsinspektsioon.
• Taganemisõigus (§ 409). Lepingust võib 14 päeva jooksul põhjust avaldamata taganeda. Põhisumma tuleb tagasi maksta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taganemisavaldust, koos kokkulepitud intressiga kasutuse aja eest.
• Ennetähtaegne tagasimaksmine (§ 411 lg 1). Tarbija võib kohustused täita osaliselt või täielikult ennetähtaegselt ega võlgne siis kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid.

Mis on kavas muutuda?

Euroopa Liidu uue tarbijakrediidi direktiivi ((EL) 2023/2225) artikli 48 järgi pidid liikmesriigid ülevõtmise normid vastu võtma 20. novembriks 2025 ja kohaldama neid alates 20. novembrist 2026 (EUR-Lex). Eesti eelnõu 947 SE algatati 15.06.2026 ja on saadetud esimesele lugemisele, täiskogus arutamise kuupäevaks on määratud 21.10.2026. Valitsuse 11.06.2026 kommenteeritud päevakorra järgi on jõustumine kavandatud 20. maiks 2027. Eelnõu laiendab reeglid ka „osta nüüd, maksa hiljem“ tasuta krediidilepingutele ja täpsustab krediidivõime hindamist. Eelnõu ei ole vastu võetud, seega kehtivad eespool toodud sätted.

Mida pakkujad avalikult kirjeldavad?

Tabel põhineb pakkujate enda lehtedel seisuga oktoober 2026 (kontrollitud 01.10.2026). Need on pakkujate kirjeldused, mitte paremusjärjestus. Tüüpnäited ei ole omavahel võrreldavad, sest summa ja tähtaeg on erinevad. Kui lehel on vahemik või „alates“, on see nii kirjas.

Pakkuja ja toode	Summa ja tähtaeg	KKM (pakkuja avaldatud)	Tüüpnäide ja tagasimaksed kokku	Allikas
Ferratum (Multitude Bank p.l.c.): Laenulimiit	100 € kuni 5 000 €. Tähtaeg sõltub väljamaksetest ja tagasimaksetest, igakuine minimaalne osamakse 4,55%, vähemalt 20 €	26,85% kuni 44,97%	Limiit 2 000 €, 12 võrdset tagasimakset, intress 37,72%, lepingutasu 0 €: 2 408,59 €	ferratum.ee/laen, hinnakiri
Credit24 (IPF Digital AS): krediidikonto	100 € kuni 7 000 € (pakkuja kalkulaator), kuni 60 kuud	Näite KKM 44,63%, maksimum 44,97%. Intress alates 24%	1 940 €, 12 kuud, intress 36,96%: 2 333,78 €	credit24.ee/krediidikonto
Creditea (IPF Digital AS): krediidikonto	50 € kuni 7 000 € (pakkuja kalkulaator), kuni 60 kuud	27,24% kuni 44,63%, maksimum 44,97%. Intress 24,00% kuni 36,96%	1 940 €, 12 kuud, intress 36,96%: 2 333,78 €	creditea.com/ee/krediidikonto, hinnakiri
Laen.ee (Placet Group OÜ): krediidikonto	Limiit kuni 10 000 €, tähtajatu leping	Näite KKM 29,92%. Intress 18% kuni 38%	1 000 €, 50 kuud, intress 23,90%, tasud 0 €: 1 523,67 €	laen.ee/krediidikonto
Laen.ee: väikelaen	500 € kuni 10 000 €, 1 kuni 60 kuud	Näite KKM 44,50%	1 500 €, 36 kuud, intress 15,9% laenusummalt, lepingutasu 75 €, haldustasu kuni 4,65 € kuus: maksete kogusumma 2 466,72 €	laen.ee/vaikelaen

Laen.ee kiirlaenul (500 € kuni 1 000 €) ei ole lehel eraldi KKM-i näidet. Kiirusega seotud väited on pakkujate endi väited: Ferratum kirjutab, et taotluse täitmine võtab maksimaalselt 5 minutit ja raha jõuab kontole minutitega; Credit24 lehel on pealkiri „Kuidas saada raha kätte 15 minutiga?“; Creditea kirjutab, et krediidikonto on „mõne minutiga“ kasutamiseks valmis; Laen.ee väikelaenu lehel saabub otsus tunni jooksul ja raha kontole „1 minutiga“.

Ferratum

Ferratum on Eestis tuntud ja pikaaegne laenupakkuja: Multitude Groupi enda ajalookirjelduse järgi laienes Ferratum Eestisse 2006. aastal. Teenust pakub Multitude Bank p.l.c., mida pakkuja kirjeldab Malta Finantsteenuste Ameti litsentsiga krediidiasutusena. Finantsinspektsiooni registris on see ülepiirilise pangateenuse pakkujana.

Pakkuja nõuete järgi peab taotleja olema vähemalt 19-aastane ning tal peavad olema kindel sissetulek, Eesti elukoht ja sissekirjutus, isikutuvastus (Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaart) ja Eestis tegutseva panga arvelduskonto. Pakkuja kirjutab, et laenuprotsess on viidud internetti, alates taotlemisest kuni isikutuvastuse ja lepingu allkirjastamiseni. Veebipõhine taotlusprotsess on kiire ja lihtne, väidab pakkuja, kuid taotluse kiirus ei ütle laenu hinna kohta midagi. Lehel on kirjas ka, et esimese väljamakse puhul on 30 päeva intress 0% (pakkuja väitel). Maksimaalne KKM on märgitud kahes kohas erinevalt (44,97% ja 49,95%), seega loe numbrid lepingueelselt teabelehelt.

Credit24 ja Creditea

Tuntumaid kiirlaenu pakkujaid Eestis on Credit24, kui lähtuda pakkuja enda arvust: oma lehel kirjutab Credit24, et tal on Eestis üle 380 000 positiivse kliendisuhte. Credit24 on IPF Digital AS-i kaubamärk ja IPF Digital AS on Finantsinspektsiooni registris Eesti krediidiandjana.

Sama ettevõtte teise kaubamärgi toote laenuandja on Creditea nime all tegutsev IPF Digital AS. Creditea krediidikonto tüüpnäide on sama (1 940 €, 12 kuud, KKM 44,63%) ja hinnakirja järgi on lepingutasu 0 €.

Laen.ee

Laen.ee kaubamärgi taga on Placet Group OÜ, kes on Finantsinspektsiooni registris Eesti krediidiandjana. Võrdlusportaalis laen24.com on eraldi ülevaateleht pakkuja Laen.ee kohta. Laen.ee veebilehe jaluse järgi tegutseb see aastast 2010 („© www.laen.ee 2010-2026“). Pakkuja võrdlustabeli järgi arvestatakse krediidikontol intressi ainult kasutatud summalt, tarbimislaenul kogu laenusummalt.

Laenamine on kulukas: kui palju laen kokku maksab?

Tagasimakstav summa on suurem kui laenatud summa. Pakkujate tüüpnäidetes (summa ja tähtaeg on erinevad, seega need ei ole omavahel võrreldavad) on vahe pakkujate avaldatud summadest arvutatult järgmine:

• Credit24 ja Creditea: 1 940 € eest 12 kuuga kokku 2 333,78 €, ehk 393,78 € rohkem.
• Ferratum: 2 000 € limiidi täies mahus kasutamisel 12 osaga kokku 2 408,59 €, ehk 408,59 € rohkem.
• Laen.ee krediidikonto: 1 000 € eest 50 kuuga kokku 1 523,67 €, ehk 523,67 € rohkem.
• Laen.ee väikelaen: 1 500 € eest 36 kuuga kokku 2 466,72 €, ehk 966,72 € rohkem.

KKM on krediidi kogukulu tarbijale aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast (VÕS § 406 lg 1), seega KKM 44,97% tähendab, et krediidi kogukulu on aastas 44,97% kasutusse võetud krediidisummast. TTJA märgib, et pikema tagasimakseperioodi korral on igakuine makse väiksem, kuid intressidena tagasi makstav summa palju suurem.

Mis juhtub, kui maksed hilinevad?

Hilinemisel võib laenuandja arvestada viivist ja meeldetuletuse tasu, nõude võib anda inkassole ja halvimal juhul võib leping üles öelda, kuid viivise määral ja ülesütlemisel on seaduses piirid.

• Viivis. Tarbijalt ei või nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr (§ 415 lg 1): seadusjärgne intress pluss 8% aastas, 1. juulist 2026 kokku 10,40%, või lepingu intressimäär, kui see on kõrgem (pakkujate tüüpnäidetes 36,96% ja 37,72%). Leppetrahvi ja käsiraha kokkulepe viivitamisel on tühine, kuid laenuandja võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist.
• Tasud. Ferratumi hinnakirjas on meeldetuletuskirja tasu 5 € (hilinemisel 10 või enam päeva), Creditea hinnakirjas posti teel saadetava meeldetuletuse tasu 5 € (hilinemisel vähemalt 14 päeva).
• Lepingu ülesütlemine. Osadena tagastatava krediidi puhul võib krediidiandja lepingu üles öelda ainult siis, kui tarbija on viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ja laenuandja on andnud vähemalt kahenädalase lisatähtaja koos hoiatusega. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§ 416 lg 1).
• Inkasso. Ferratum kirjutab oma lehel, et tagastamata laenu nõue antakse inkassofirmale, millega kaasnevad lisakulutused. Finantsinspektsiooni registris on eraldi nimekiri Eesti krediidiinkassodest.

Makseraskuste korral võta kohe ühendust laenuandjaga. TTJA ja minuraha.ee nimetavad võimalustena maksetähtaja edasilükkamist, maksegraafiku muutmist ja maksepuhkust. Maksepuhkust antakse tavaliselt laenu põhiosale ja intresse tuleb edasi maksta, lepingu muutmise eest võib võtta tasu ning pikem tähtaeg vähendab kuumakset, kuid suurendab intressikulu (minuraha.ee). Ferratumi ja Creditea hinnakirjades on maksepuhkuse tasu 0 €.

Mis alternatiivid on olemas?

Alternatiivide omadused sõltuvad pakkujast, seega kontrolli iga pakkumist teabelehelt.

• Pangalaen või muu tarbijakrediit. Tarbijakrediiti pakuvad nii pangad kui litsentseeritud krediidiandjad (minuraha.ee). Eesti Panga statistika järgi oli krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine KKM 31.05.2026 lõppenud kuue kuu kohta 14,99%. See on keskmine, mitte sinu pakkumine: intress sõltub minuraha.ee järgi sissetulekust, kohustustest ja laenusummast.
• Krediitkaart. Minuraha.ee kirjeldab kolme tüüpi: määratud, vaba ja püsimaksega kaart. Määratud tagasimaksega kaardil on intressivabu päevi näiteks 40 kuni 50, püsimaksega kaardil üldjuhul mitte.
• Ostu edasilükkamine või kogumine. Minuraha.ee märgib, et laenuga puhkusereisi või suurema teleka ostmine ei pruugi pikas perspektiivis mõistlik olla. Credit24 küsib oma vastutustundliku laenamise lehel sama: kas piisab säästude kasutamisest või saab ostuga oodata.
• Tasuta võlanõustamine. Võlanõustamine on kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenus ja üldjuhul teenuse saajale tasuta. Töötukassa pakub võlanõustaja abi töötuna registreeritud või koondamisteate saanud töötajale. Võlanõustaja ei anna rahalist abi, kuid aitab muu hulgas koostada eelarvet ja suhelda kohtutäiturite ning asutustega. Kontaktid on minuraha.ee loetelus.

Millal laenu mitte võtta?

Järgmised „kui …, siis …“ reeglid põhinevad eespool toodud allikatel:

• Kui sa ei ole arvutanud, kui palju kuus ja kui kaua tagasi maksad, siis arvuta see enne lepingut läbi.
• Kui pakkuja ei ole andnud standardinfo teabelehte või laenuandja nime ei leia registrist, siis selgita see enne lepingut välja.
• Kui KKM on ülempiirist kõrgem, siis on leping seaduse järgi tühine ja Finantsinspektsioonile saab selle kohta kaebuse esitada.
• Kui laen on mõeldud kulutuseks, mille võib edasi lükata, siis kaalu kogumist.
• Kui makseraskused on tekkimas, siis on minuraha.ee järgi võlanõustaja poole soovitav pöörduda varakult, enne kui võlg antakse kohtusse või inkassole.

Kuhu pöörduda probleemide korral?

Pöördu kõigepealt laenuandja poole, soovitatavalt kirjalikult. Kui see ei anna tulemust, on järgmised võimalused (minuraha.ee).

• Finantsinspektsioon (info@fi.ee). Kaebuse põhjus võib olla näiteks puudulik krediidivõimelisuse hindamine, ennetähtaegse tagastamise keelamine, kokku leppimata tasud, vastamata pöördumised, ülempiiri ületav KKM või taganemise takistamine. Finantsinspektsioon ei ole kohtuväline vaidluste lahendaja, kuid teeb krediidiandjale järelepärimise ja ütleb, kuhu vaidluse lahendamiseks pöörduda.
• TTJA ja Tarbijavaidluste komisjon. TTJA-le saab esitada infopäringu või kaebuse näiteks lepingueelse teabe, taganemisõiguse ja sissenõudmiskulude teemal. Ameti juures tegutsev Tarbijavaidluste komisjon lahendab tarbija ja ettevõtja vahelisi vaidlusi, kui vaidlus ei ole kauplejaga lahenenud (avaldus@komisjon.ee, 620 1707). Täpsemalt: garantii ja tarbijavaidlus.
• Kohus. Kui vaidlus ei lahene kohtuväliselt, tuleb minuraha.ee järgi pöörduda maakohtusse.
• Võlanõustaja. Aitab hinnata olukorda ja vormistada dokumente vaidluseks (minuraha.ee). Rahateemalised juhendid on ka lehel Raha.