Melatoniin: mis see on ja mida Eestis kehtivad reeglid ütlevad?
See artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõu. Kaebuste korral pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220; ägeda terviseprobleemi korral helista 112.
Melatoniin on organismi enda hormoon, mida toodab aju käbinääre ja mis aitab koordineerida une ja ärkveloleku tsüklit. Eestis on melatoniin ajavahestressi käsimüügiravimite toimeaine ja toidulisandite koostisosa, ELi müügiloaga on ka melatoniini retseptiravimeid; ravimite üle teeb järelevalvet Ravimiamet, toidulisandid teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile. Toidulisandi kohta tohib ELis kasutada ainult kahte tervisealast väidet: melatoniin kergendab ajavööndivahetuse väsimusega seotud subjektiivseid kaebusi ja lühendab uinumiseks kuluvat aega, kumbki kindlatel koguse ja ajastuse tingimustel. Püsiva unetuse, norskamise või hingamispauside korral pöördu perearsti poole.
Sisukord
- Mis on melatoniin?
- Kas melatoniin on Eestis ravim või toidulisand?
- Mida tohib melatoniini kohta toidulisandi pakendil või reklaamis väita?
- Kas melatoniin aitab unetuse ja ajavahe korral?
- Millised on melatoniini teadaolevad kõrvaltoimed ja koostoimed?
- Kellele melatoniin ei sobi?
- Kas melatoniini võib anda lapsele?
- Mida kontrollida, kui kaalud melatoniinitoodet?
- Mida soovitavad ametlikud allikad une heaks ilma ravimita?
- Millal pöörduda perearsti poole?
Mis on melatoniin?
Melatoniin on organismi enda hormoon, mida toodab aju käbinääre ja mis aitab koordineerida une ja ärkveloleku tsüklit ehk ööpäevarütmi. Euroopa Ravimiameti (EMA) järgi tõuseb melatoniini tase veres tavaliselt pärast pimeduse saabumist ja on kõrgeim keset ööd.
EMA kirjelduse järgi võivad vanemad inimesed toota melatoniini vähem. Sünteetilist melatoniini kasutatakse Eestis nii ravimite toimeainena kui ka toidulisandites. Kumma alla toode kuulub, määrab, kes selle üle järelevalvet teeb ja mida selle kohta tohib väita.
Kas melatoniin on Eestis ravim või toidulisand?
Mõlemat. Melatoniini sisaldavad retseptiravimid ja käsimüügiravimid on ravimid, mille kvaliteeti, toimet ja ohutust on enne müügiloa andmist hinnatud. Toidulisand on toit, mille ohutuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja.
| Liik | Näide ametlikust allikast | Milleks (näidustus või lubatud väide) | Kes hindab |
|---|---|---|---|
| Retseptiravim täiskasvanule | Circadin 2 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid (ELi müügiluba) | Primaarse unetuse lühiajaline ravi 55-aastastel ja vanematel, kui une kvaliteet on halb | EMA ja Ravimiamet; ravim on ainult retseptiga |
| Retseptiravim lapsele | Slenyto (ELi müügiluba) | Unetus teatud diagnoosiga lastel ja noorukitel (vt allpool) | EMA ja Ravimiamet; ravim on ainult retseptiga |
| Käsimüügiravim | Melatonin Vitabalans 3 mg ja Melatonin Pharma Nord 3 mg tabletid, 10 ja 30 tabletiga pakendid | Ajavahestressi lühiajaline ravi täiskasvanutel | Ravimiamet |
| Toidulisand | Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) teavitatud tooted | Ainult kaks ELis lubatud tervisealast väidet | Toidukäitleja vastutab, järelevalvet teeb PTA |
Käsimüügiravimite kohta teatas Ravimiamet 23. veebruaril 2023, et Melatonin Vitabalans 3 mg väiksemad pakendid kuuluvad käsimüügiravimite hulka alates 22. veebruarist 2023 ja Melatonin Pharma Nord 3 mg tabletid olid käsimüügis juba varem. Retseptiravimite näidustused on pärit EMA Circadini ja Slenyto ülevaatelehtedelt. Kas konkreetne ravim on praegu Eestis müügil, näitab ravimiregister.
Kas mõni toode on ravim, otsustab Ravimiamet iga toote puhul eraldi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul pärast taotlust. PTA juhendis on melatoniin toodud näitena ainest, mida kasutatakse ravimites toimeainena. Sama juhendi järgi võib toidulisand olla keelatud, kui Ravimiamet määratleb selle ravimiks.
PTA juhendi järgi ei ole ELis ega Eestis õigusakti, mis kehtestaks toidulisandites lubatud või keelatud ainete nimekirja. Melatoniini koguse kohta näitab ameti praktikat PTA avalik nimekiri (seis 06.01.2026): toidulisandite andmebaasist on eemaldatud tooteid põhjendusega „melatoniini kogus üle 2 mg päevas“.
PTA järgi peavad kõik Eestis müüdavad toidulisandid olema ametile teavitatud. Teavitatud tooteid saab otsida PTA avalikust andmebaasist; 1. oktoobril 2026 andis seal tootenime otsing „melaton“ 115 tulemust.
Mida tohib melatoniini kohta toidulisandi pakendil või reklaamis väita?
Ainult kahte ELis lubatud tervisealast väidet ja ainult kindlatel tingimustel. Need on kirjas komisjoni määruse (EL) nr 432/2012 lisas (konsolideeritud tekst seisuga 20.08.2025) ja põhinevad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikel arvamustel.
| Lubatud väide | Millise toidu kohta | Mida peab tarbijale ütlema | EFSA arvamus |
|---|---|---|---|
| „Melatoniin kergendab ajavööndivahetuse väsimusega seotud subjektiivseid kaebusi“ | Toit sisaldab vähemalt 0,5 mg melatoniini määratletud portsjoni kohta | Kasulik toime saavutatakse 0,5 mg minimaalannusega, mis võetakse enne magamaminekut esimesel reisipäeval ja paaril järgneval päeval pärast sihtkohta saabumist | EFSA Journal 2010; 8(2):1467 |
| „Melatoniin lühendab uinumiseks kuluvat aega“ | Toit sisaldab 1 mg melatoniini määratletud portsjoni kohta | Kasulik toime avaldub, kui tarbitakse 1 mg melatoniini vahetult enne magamaminekut | EFSA Journal 2011; 9(6):2241 |
Need on märgistuse tingimused, mitte annustamissoovitus. Tingimus näitab, millal tohib tootja väidet kasutada.
Muud tervisealased väited on keelatud. Määruse (EL) nr 432/2012 põhjenduste järgi ei tohi määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 10 lõike 1 kohaselt esitada toidu kohta tervisealast väidet, millele komisjon ei ole luba andnud ja mida ei ole lubatud väidete nimekirjas. EFSA hindas 2010. aastal ka väidet, et melatoniin parandab une kvaliteeti, ja järeldas, et põhjuslikku seost ei ole tõendatud.
PTA märgistusjuhendi järgi ei tohi toidule omistada haigusi vältida aitavaid, ravivaid ega leevendavaid omadusi; neid võib omistada ainult ravimitele. Toidulisandi kohta ei tohi seega öelda, et see ravib unetust. Tervisealase väitega koos peab olema ka teave, kui palju ja kuidas toodet väidetud toime saavutamiseks tarbida.
Kas melatoniin aitab unetuse ja ajavahe korral?
Ametlike hinnangute järgi on tõendus olemas ajavahest tingitud subjektiivsete kaebuste kergenemise ja uinumisaja lühenemise kohta, kuid mitte une kvaliteedi paranemise kohta toidulisandi väitena. Ravimina on toime unetuse korral EMA hinnangul väike.
- Ajavahe. EFSA järeldas 2010. aastal, et melatoniini tarbimise ja ajavahe subjektiivsete kaebuste kergenemise vahel on põhjuslik seos. Käsimüügiravimite näidustus on ajavahestressi lühiajaline ravi täiskasvanutel.
- Uinumine. EFSA järeldas 2011. aastal, et melatoniin lühendab uinumiseks kuluvat aega. Une kvaliteedi paranemise kohta jäi põhjuslik seos 2010. aasta arvamuses tõendamata.
- Unetus ravimina. EMA kirjutab Circadini kohta, et ravimil on näidatud väike toime suhteliselt väikesel arvul patsientidel. Kolme põhiuuringu koondtulemuste järgi teatas kolme nädala järel olulisest paranemisest 32% ravimit ja 19% platseebot saanud patsientidest.
„Primaarne unetus“ tähendab Circadini pakendi infolehe järgi, et unetuse põhjust, sealhulgas meditsiinilist, vaimset ega keskkonnaga seotud põhjust, ei ole välja selgitatud. Unehäirete patsiendijuhendi järgi tuleks unehäire kahtluse korral alustada perearstist (vt allpool).
Millised on melatoniini teadaolevad kõrvaltoimed ja koostoimed?
Ravimiteabes korduv hoiatus on uimasus. Circadini ravimi omaduste kokkuvõtte järgi mõjutab melatoniin mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Ühe ajavahestressi käsimüügiravimi pakendi infolehe järgi võib erksus olla pärast melatoniini võtmist mitu tundi häiritud.
Ohutusandmed pärinevad ravimite ravimiteabest. Toidulisandil pakendi infolehte ei ole. EFSA 2010. aasta arvamuse järgi tundub melatoniin lühiajalisel kasutamisel (kuni kolm kuud) ohutu, kuid laste ja eakate ohutuse kohta andmed puuduvad.
- Ajavahe korral lühiajalisel kasutamisel on infolehe järgi võimalikud kõrvaltoimed peavalu, iiveldus, isutus, pearinglus, päevane unisus ja orientatsioonihäired.
- Aeg-ajalt (kuni 1 inimesel 100-st) võivad Circadini infolehe järgi tekkida muu hulgas ärrituvus, närvilisus, rahutus, unetus, ebanormaalsed unenäod ja õudusunenäod, ärevus, peavalu, pearinglus, väsimus, kõrge vererõhk, seedehäired ja nahalööve.
- Kohe arsti poole tuleb infolehtede järgi pöörduda ja ravimi võtmine lõpetada näiteks rindkerevalu, minestamise, südamepekslemise või pööritus- ja keerlemistunde (vertiigo) korral.
- Alkohol. Infolehtede järgi ei tohi alkoholi juua enne melatoniini võtmist, selle ajal ega pärast, sest alkohol vähendab toimet.
- Suitsetamine võib infolehtede järgi melatoniini toimet vähendada, sest tubakasuitsu komponendid võivad kiirendada melatoniini lagunemist maksas.
Infolehtede järgi tuleb arstile või apteekrile öelda, kui kasutad mõnda allpool nimetatud ravimit. Loetelu ei ole täielik.
- fluvoksamiin (depressiooni ja obsessiiv-kompulsiivse häire ravim): ravimi omaduste kokkuvõtte järgi suurendab see melatoniini sisaldust veres mitu korda ja sellist kombinatsiooni tuleks vältida;
- östrogeenid ehk hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ja hormoonasendusravi;
- kinoloonid ja rifampitsiin (bakterinakkuste ravimid), karbamasepiin (epilepsiaravim), tsimetidiin ja psoraleenid;
- bensodiasepiinid ja teised uinutid, näiteks zolpideem, zopikloon ja zaleploon: melatoniin võib nende rahustavat toimet tugevdada;
- varfariin: ajavahestressi ravimi infolehe järgi võib olla vaja hüübimisnäitaja (INR) kontrolli.
Ravimi kõrvaltoimest saad ise teatada Ravimiametile.
Kellele melatoniin ei sobi?
Ravimiteabe järgi ei soovitata melatoniini raseduse ja imetamise ajal ning maksahaiguse, raske neeruhaiguse või autoimmuunhaiguse korral. Allergia melatoniini või toote koostisosa suhtes on vastunäidustus.
- Rasedus ja imetamine. Circadini ravimi omaduste kokkuvõtte järgi puuduvad kliinilised andmed raseduse kohta ning ravimit ei soovitata kasutada raseduse ajal ega rasedust planeerivatel naistel. Melatoniin eritub tõenäoliselt rinnapiima, mistõttu ei soovitata melatoniini tarvitamise ajal last rinnaga toita.
- Maksa- ja neeruhaigus. Ajavahestressi ravimi infolehe järgi ei ole melatoniini kasutamine maksahaiguse ega raske neeruhaiguse korral soovitatav. Circadini ravimi omaduste kokkuvõtte järgi ei ole selle kasutamine maksakahjustuse korral soovitatav.
- Autoimmuunhaigus. Kasutamist ei ole uuritud ja seda ei soovitata.
- Autojuhtimine ja masinad. Ajavahestressi ravimi infolehe järgi ei tohi pärast melatoniini võtmist autot juhtida ega masinaid käsitseda.
Kas melatoniini võib anda lapsele?
Lapse puhul räägi enne arsti või apteekriga. Täiskasvanutele mõeldud melatoniiniravimite infolehtede järgi ei tohi neid anda alla 18-aastastele, sest toimet lastel ei ole uuritud. Circadini infoleht lisab, et 2–18-aastastele võib sobida mõni teine melatoniini sisaldav ravim ja selle kohta tuleb küsida arstilt või apteekrilt.
Lastele mõeldud retseptiravim Slenyto on EMA järgi näidustatud unetuse raviks 2–18-aastastel autismispektri häire või teatud neurogeneetiliste häiretega lastel ja noorukitel ning 6–17-aastastel aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastel ja noorukitel. Seda kasutatakse siis, kui muud meetmed, näiteks regulaarne unerežiim, ei ole aidanud, ning arst peab ravi vähemalt iga kuue kuu tagant üle vaatama.
EFSA 2010. aasta arvamuse järgi puuduvad andmed melatoniini ohutuse kohta lastel. Toidulisandi märgistusel peab PTA märgistusjuhendi järgi olema hoiatus hoida toodet lastele kättesaamatus kohas. Kui laps on ravimit kogemata võtnud, tuleb infolehe järgi võtta ühendust arstiga või pöörduda lähimasse haiglasse.
Mida kontrollida, kui kaalud melatoniinitoodet?
Kontrolli, kas toode on ravim või toidulisand, mida pakend lubab ja kas tarvitad ravimeid, millega melatoniinil on koostoimeid.
- Ravim või toidulisand. Ravimiregistris on Ravimiameti järgi teave kõigi Eestis müügil olevate ravimite kohta. Toidulisandi märgistusel peab olema nimetus „toidulisand“.
- Teavitus. Eestis müüdav toidulisand peab olema PTA-le teavitatud ja leitav PTA andmebaasist.
- Väited. Toidulisandi kohta on lubatud ainult kaks ülaltoodud väidet. Väide, et toode ravib unetust või parandab une kvaliteeti, ei ole toidu puhul lubatud.
- Kohustuslik teave. PTA märgistusjuhendi järgi peavad toidulisandi märgistusel olema soovitatav päevane kogus, melatoniini sisaldus numbrina päevase koguse kohta, hoiatus soovitatavat kogust mitte ületada, hoiatus, et toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist, ja hoiatus hoida toodet lastele kättesaamatus kohas.
- Muud ravimid ja haigused. Kui tarvitad ravimeid või sul on krooniline haigus, küsi enne apteekrilt või arstilt.
Mida soovitavad ametlikud allikad une heaks ilma ravimita?
Esimene samm on unerežiim ja magamise tingimused. Ravijuhendi juurde koostatud unehäirete patsiendijuhendi järgi on kaua kestnud unetuse ravis oluline õige unerežiimi saavutamine. Selleks kasutatakse psühholoogilise ravi meetodeid ja vajadusel soovitatakse uinuteid.
Vaimse tervise portaali Peaasi.ee une nõuannetest lühidalt:
- hoia ühesugust magamamineku ja ärkamise aega, ka nädalavahetusel;
- liigu vähemalt kolm korda nädalas 30 minutit, võimalusel õues, ja ole päeval päevavalguse käes;
- ära joo päeva teises pooles kofeiiniga jooke, näiteks kohvi, musta või rohelist teed ja koolajooke; ka šokolaad sisaldab kofeiini;
- paar tundi enne magamaminekut ära söö ega joo palju ja ära treeni; umbes tund enne väldi telerit, arvutit ja telefoni;
- hoia magamistuba jahe, vaikne, pime ja rahulik ning elektroonikaseadmed käeulatusest eemal;
- päevane uinak olgu lühike ega jääks hilisõhtusse; kui öine uni on halb, ära päeval uinu;
- pane voodi kõrvale paber ja pliiats ning kirjuta meelde tulevad kohustused ja mured üles.
Patsiendijuhendi järgi on täiskasvanul tavapärane une kestus 6,5–11 tundi, enamikul inimestel 7–9 tundi. Tavapärane on ka magama jääda 30 minuti jooksul ja ärgata öö jooksul keskmiselt 1–2 korda. Kui magamise koht ise on ebamugav, vaata madratsi valimise juhendit; teised une teemad on koondatud une teemalehele.
Millal pöörduda perearsti poole?
Unehäire kahtluse korral alusta perearstist. Patsiendijuhendi järgi teeb perearst vajadusel uuringud, määrab esmase ravi ja suunab vajadusel unega tegeleva spetsialisti juurde.
Perearstiga tasub rääkida näiteks siis, kui:
- uinumisraskus, katkendlik uni või liiga varane ärkamine koos päevase väsimuse või muu päevase sümptomiga kordub vähemalt kolm korda nädalas ja on kestnud vähemalt kolm kuud (ICSD-3 kroonilise unetuse kriteeriumid, mis on toodud ravijuhendis „Täiskasvanute unehäirete esmane diagnostika“);
- keegi on märganud, et norskad või et sul on unes hingamispausid, või sul on päevane väsimus, unisus, mälu- või meeleoluprobleemid: patsiendijuhendi järgi võivad need olla uneaegse hingamishäire, näiteks uneapnoe ilmingud. Ravimata uneapnoe võib põhjustada kõrgvererõhktõbe, ainevahetushäireid ning unisusest ja väsimusest tingitud õnnetusi;
- õhtuti on jalgades või kätes ebameeldivad aistingud, mis sunnivad jäsemeid liigutama;
- öine uni kestab üle 11 tunni või päevased uinakud ei värskenda;
- melatoniini võtmise ajal on uimasus püsiv või tekib mõni infolehes nimetatud tõsine kõrvaltoime.
Enne vastuvõttu pea unepäevikut. Ravijuhend soovitab unetuse kahtluse korral täita unepäevikut vähemalt kaks nädalat. Patsiendijuhendi järgi ei asenda und mõõtvad nutiseadmete rakendused unepäevikut; juhendist leiad ka unepäeviku vormi.
Kui perearst ei ole kättesaadav või kahtled, kas ja kuhu pöörduda, helista perearsti nõuandetelefonile 1220. Tervisekassa järgi vastatakse seal eesti ja vene keeles ööpäevaringselt ning inglise keeles iga päev kell 9–17. Välismaalt helistades vali +372 634 6630. Eestikeelne veebinõustamine on avatud iga päev kell 8–22.
Allikad
- Euroopa Ravimiamet (EMA): Circadin, EPAR, ravimi ülevaade (leht uuendatud 07.07.2025; avalikkusele mõeldud kokkuvõte uuendatud 10.06.2010)
- Euroopa Ravimiamet (EMA): Circadin, ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht eesti keeles
- Euroopa Ravimiamet (EMA): Slenyto, EPAR, ravimi ülevaade
- Ravimiamet: „MELATONIN VITABALANS 3 mg tabletid on käsimüügis veebruari lõpust“, uudis 23.02.2023
- Ravimiamet: Mis on ravim? (ravimina määratlemine, ravimiregister; leht uuendatud 14.08.2026)
- Melatonin Vitabalans 3 mg ja 5 mg tabletid, pakendi infoleht (eesti keeles, uuendatud mais 2020; müügiloa hoidja veebilehelt)
- Põllumajandus- ja Toiduamet: Toidulisandid
- Põllumajandus- ja Toiduamet: Toidulisandite andmebaasist eemaldatud ja teavitamisel tagasi lükatud tooted (alates 01.01.2019), seis 06.01.2026
- Põllumajandus- ja Toiduamet: teavitatud toidulisandite ja eritoitude avalik andmebaas (JVIS), otsing 01.10.2026
- Põllumajandus- ja Toiduamet: Juhend toidulisandite ja nende käitlemise nõuetekohasuse hindamiseks, versioon 3/2020 (loetud Internet Archive'i 23.06.2025 koopiast)
- Põllumajandus- ja Toiduamet: Toidulisandite toidualane teave ja märgistus, versioon 5/2020 (loetud Internet Archive'i 23.06.2025 koopiast)
- Põllumajandus- ja Toiduamet: Kas toode on toidulisand või mitte? (loetud Internet Archive'i 23.06.2025 koopiast)
- Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, konsolideeritud tekst seisuga 20.08.2025 (EUR-Lex, eesti keeles)
- Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, 16. mai 2012, algtekst (ELT L 136, 25.5.2012; EUR-Lex, eesti ja inglise keeles)
- EFSA NDA paneel: Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to melatonin and alleviation of subjective feelings of jet lag (ID 1953), and reduction of sleep onset latency, and improvement of sleep quality (ID 1953), EFSA Journal 2010; 8(2):1467 (täistekst loetud Internet Archive'i koopiast)
- EFSA NDA paneel: Scientific Opinion on the substantiation of a health claim related to melatonin and reduction of sleep onset latency (ID 1698, 1780, 4080), EFSA Journal 2011; 9(6):2241
- Eesti ravijuhend „Täiskasvanute unehäirete esmane diagnostika“ RJ-G/28.1-2018
- Ravijuhend.ee: „Unehäired. Infomaterjal patsientidele“, PJ-G/32.1-2019 (kinnitatud 28.05.2019)
- Tervisekassa: Perearsti nõuandetelefon 1220 (leht uuendatud 20.10.2025)
- Peaasi.ee: Parema une nõuanded