Prangli saar: kuidas sinna saab, mida vaadata ja kus ööbida?

Sisukord

1. Kus Prangli saar asub ja mille poolest see eriline on?
2. Kuidas Pranglile saab: mis laev sõidab ja kust saab pileti?
3. Kas Pranglile saab autoga ja kuidas saarel liikuda?
4. Mida Pranglil vaadata?
5. Kus Pranglil süüa ja kus asub Prangli pood?
6. Kus Pranglil ööbida: majutus, kämping ja telkimine?
7. Millal Pranglile minna ja mida kaasa võtta?
8. Milline on Prangli lühiajalugu?

Kus Prangli saar asub ja mille poolest see eriline on?

Prangli on Soome lahe saar Harju maakonnas Viimsi vallas, Leppneeme sadamast 10 km kirdes. Viimsi valla sõnul on see Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar ja ainus saar Põhja-Eestis, kus on elatud pidevalt üle 600 aasta.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) järgi on saare pindala 661,6 hektarit ehk 6,62 km² ja ümbermõõt 33 km. Saarel on kolm küla: Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa. Kõrgeim koht on kuni 9 meetri kõrgune Kullamägi. Osa saarest on looduskaitse all, seal asuvad Prangli maastikukaitseala ja Prangli hoiuala.

Elanike arv sõltub sellest, keda lugeda. Viimsi valla Kelnase sadama lehe andmetel (uuendatud 18.05.2026) on saarele sisse kirjutatud hooajast sõltuvalt 200–300 inimest, aastaringseid püsielanikke on kohalike hinnangul ligikaudu 70.

Prangli lühidalt	Andmed	Allikas
Asukoht	Soome laht, Leppneeme sadamast 10 km kirdes	EELIS, Prangli saar
Vald	Viimsi vald, Harju maakond; külad Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa	EELIS, Prangli saar
Pindala	6,62 km² (661,6 ha)	EELIS, Prangli saar
Elanikke	sisse kirjutatud 200–300, aastaringseid püsielanikke ligikaudu 70	Kelnase sadam, 18.05.2026
Sadam	Kelnase sadam Kelnase külas saare põhjakaldal	Kelnase sadam
Laevaühendus	reisiparvlaev Wrangö Leppneeme ja Kelnase sadama vahel, aasta ringi; vedaja Spinnaker OÜ (kaubamärk Sunlines)	Sunlines, laevad
Sõiduaeg	umbes 1 tund	Kelnase sadam, laevaühendus

Kuidas Pranglile saab: mis laev sõidab ja kust saab pileti?

Pranglile saab aasta ringi liinilaevaga Viimsi poolsaarelt Leppneeme sadamast, sõit kestab umbes tund. Ühendust mandriga peab Kelnase sadama kaudu reisilaev Wrangö, mis kurseerib Leppneeme sadamasse Viimsis. Prangli praam ehk Wrangö on reisiparvlaev, mis võtab peale ka jalgrattaid ja kaupa. Teiste Eesti saarte laevaliinide ja piletite kohta vaata praamide juhendit Eesti saartele.

Liini teenindab Spinnaker OÜ, kes müüb pileteid Sunlinesi kaubamärgi all ja on oma andmetel liinil alates 1. novembrist 2024. Reise on Viimsi valla sadamalehe järgi sõltuvalt hooajast 2–4 päevas. Suvine ja talvine graafik erinevad ning talvises graafikus on neljapäev laeva hoolduspäev, mil reise on vähem. Vaata väljumisaegu enne iga reisi Sunlinesi Prangli liini lehelt.

• Osta pilet ette. Vedaja tingimuste järgi kindlustab koha eelmüügist ostetud e-pilet, laevas müüakse pileteid ainult vabadele kohtadele. Kontrolli vabu kohti mõlemal suunal.
• Hind. Vedaja hinnakirjas oli 1. oktoobril 2026 täispilet ühel suunal 8 eurot ja sooduspilet 4 eurot, jalgratta pilet 1 euro. Kuni 7-aastasele lapsele tuleb vormistada tasuta pilet.
• Pealeminek. Laevale pääseb alates 30 minutit enne väljumist, pealeminek lõpeb 10 minutit enne väljumist.
• Suvi. 2025. aastal sõitis liinil üle 36 000 reisija ja suvekuudel saavad kohad kiiresti otsa, mistõttu soovitab Viimsi vald reisi pikemalt ette planeerida.

Leppneeme sadamasse sõidavad Viimsi valla liinibussid ja sinna saab ka autoga, kuid Prangli saarte muuseumi lehe järgi on parkimiskohti sadamas piiratud arv. Liinilaeva kõrval sõidavad Pranglile tellitavad kaatrid ja veetaksod, mille loetelu on Viimsi valla saarte lehel.

Kas Pranglile saab autoga ja kuidas saarel liikuda?

Autoga Pranglile minna ei ole mõistlik: laev mahutab vedaja andmetel kuni ühe väiksema veoki ja Prangli saarte muuseumi lehe järgi mahub laevale vaid üks auto, sedagi pika ettebroneerimisega. Viimsi vald palub saarel eelistada jalgsi või jalgrattaga liikumist.

• Jalgsi. Pood jääb Kelnase sadamast 1,1 km, kirik ja muuseum 2,4 km ning Punane kivi 3,2 km kaugusele.
• Jalgrattaga. Ratta võib laevale kaasa võtta või laenutada Kelnase sadamas. Ühele reisile müüakse kuni 10 jalgrattapiletit, seega osta see koos reisijapiletiga.
• Ekskursiooniga. Saarel korraldatakse ekskursioone veoautode ja džiipidega ning transporditeenust autodega pakuvad kohalikud elanikud. Prangli saarte muuseumi lehe järgi mahub suurematele gruppidele mõeldud veoautole ligikaudu 20 inimest.

Mida Pranglil vaadata?

Prangli tuntumad vaatamisväärsused on maagaasi leiukoht, Laurentsiuse kirik, Prangli saarte muuseum, laeva Eestirand mälestusmärk ja Punane kivi. Kõik need jäävad Kelnase sadamast kuni 3,2 km kaugusele, nii et jalgrattaga jõuab need läbi käia ühe päevaga.

Koht	Kaugus Kelnase sadamast	Mida teada
Maagaasi leiukoht (Idaotsa küla)	1,8 km	Gaas avastati 1924. aastal naftaotsingute käigus. Säilinud gaasikraani juures saab leegi süüdata, kuid muuseumi juhise järgi tuleb leek lahkudes kindlasti kustutada. Selleks on kohapeal kivi, millega gaasi väljapääs kinni katta.
Prangli Laurentsiuse kirik	2,4 km	Puukirik pühitseti sisse lauritsapäeval, 10. augustil 1848. Tavapäevadel on kirik suletud, teenistused toimuvad suurematel kirikupühadel. Saare ekskursioonid käivad üldjuhul ka kirikus.
Prangli saarte muuseum (Lääneotsa küla, Vanani talu)	2,4 km	Talurahva eluolu tutvustav hoone avati 2009 ja loodust tutvustav hoone 2012. Muuseumi lehe järgi on väljapanek avatud maist oktoobrini. Lepi külastus enne kokku, sest muuseumi hinnakirja lehel on nõutud ettebroneerimine.
Laeva Eestirand mälestusmärk	3,0 km	1941. aasta augustis laeva pommitamisel hukkunute ühishaud saare kaguosas. Hauaplatsil on dolomiidist hauasammas ja puust rist.
Punane kivi	3,2 km	Saare suurim rändrahn, mis on hiidrahnu mõõtu.

Rannad. Külaliste ja kohalike meelispaigad on saare lõunaküljel asuvad liivased Mölgi ja Liiseri rand.

Tuletorn. EELIS-e kirjelduse järgi on Pranglil kaks tuletorni ja saare loodetipus asub tulepaak. Tuntum on naabersaare Keri tuletorn, mis Viimsi valla andmetel rajati 1858. aastal ja on 28 meetrit kõrge. Keri jääb Pranglist enam kui 6 km kaugusele ja transpordi sinna saab tellida Kelnase sadamast.

Prangli sadam. Kelnase sadamas on ujuvkai, sildumiskohad ligi 50 alusele, saun, tankla, avalikud WC-d, kohvik ja piknikuala. Saare lõunakaldal on väikelaevadele ka Prangli Lõunasadam, kuid liinilaev sõidab Kelnase sadamasse.

Kus Pranglil süüa ja kus asub Prangli pood?

Prangli pood asub saare keskosas Idaotsa külas, Kelnase sadamast 1,1 km kaugusel, ja müüb esmatarbekaupu ning kohalikke küpsetisi. Toidukohad on avatud peamiselt suveperioodil, seega kontrolli lahtiolekut enne minekut.

• Prangli pood. Lahtiolekuajad avaldab pood oma Facebooki lehel. Pood võtab vastu kaardimakseid.
• Sadama kohvik. Kelnase sadamas tegutseb KoduSadama kohvik.
• Restoran. Prangli saare-resto asub Kelnase külas Ülesaare neemel, sadamast 10–15 minuti jalutuskäigu kaugusel.
• Rannabaar. Prangli Surfibaar asub lõunaranna liivarannas Prangli Lõunasadama kõrval.
• Suvised kohvikud. Suvel on saare põhitee ääres avatud pop-up-kohvikud ja juulis toimub Prangli kohvikutepäev.
• Laeval. Wrangöl on väike puhvet.

Kus Pranglil ööbida: majutus, kämping ja telkimine?

Pranglil saab ööbida puhkemajades ja kämpingutes, avalikku telkimisala saarel ei ole. Telkida tohib maaomanikuga eelnevalt kokku leppides või majutusasutuse pakutaval alal. Lõkke tegemine väljaspool selleks määratud kohta on keelatud.

Prangli saarte muuseumi ja Kelnase sadama majutusloendites on järgmised kohad, mille oma veebileht oli 1. oktoobril 2026 avatud:

• Ülesaare kämping (kämpingumajad saare idakaldal, Kelnase sadamast 10 minuti jalutuskäigu kaugusel);
• Prangli kämping (kämpingumajad Kelnase külas, telkimine õuealal);
• Praaga talu puhkemaja;
• Mardi puhkemaja Lääneotsa külas (telkimiseks Jäätma talu õueala);
• Prangli Lõunasadama puhkeala (kämpingud ja telkimisplats liivaranna lähedal);
• Prangli sadama majutus (toad Kelnase sadamas).

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) veebilehe otsing ei näita Pranglil ühtegi RMK telkimis- ega lõkkekohta. Suvistel soojadel nädalavahetustel on majutust keerulisem leida, seepärast soovitab muuseumi leht broneerimist mitte viimasele hetkele jätta. Hinnad ja vabad kohad küsi otse majutajalt.

Millal Pranglile minna ja mida kaasa võtta?

Laev sõidab aasta ringi, kuid enamik teenuseid töötab suvehooajal: muuseum on avatud maist oktoobrini ja toidukohad peamiselt suvel. Suvenädalavahetustel on laevakohad ja majutus kõige kiiremini välja müüdud.

• Sularaha. Pranglil ei ole sularahaautomaati. Pood ja majutuskohad võtavad kaardimakseid, kuid maksehäire korral jääd ilma sularahata hätta.
• Piletid mõlemaks suunaks. Osta edasi- ja tagasisõidu pilet korraga, sest tagasisõidu kohad võivad otsa saada.
• Soodustust tõendav dokument. Sooduspileti saab õpilas-, üliõpilas- või pensionitunnistuse alusel ja dokument tuleb laeval esitada.
• Jalgratas või broneeritud rent. Kui võtad oma ratta, lisa piletile jalgrattapilet.
• Söök ja jook hooajavälisel ajal. Kui lähed väljaspool suve, arvesta, et toidukohad ei pruugi olla avatud, ja uuri enne poe lahtiolekut.
• Varuplaan ilma jaoks. Vedaja tingimuste järgi võib temast sõltumatute asjaolude tõttu liikluse katkestada, seega jälgi tormise ilmaga vedaja teateid.

Kui plaanid reisi ka välismaale, vaata juhendeid lennupiletite ostmisest ja reisikindlustuse valikust; teisi vaba aja juhendeid leiab MinaAitan.ee teemalehelt Elu ja vaba aeg.

Milline on Prangli lühiajalugu?

Prangli saart on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1397. aastal ja saar on olnud asustatud üle 600 aasta. Elanikud elatusid sajandeid kalapüügist ja hülgeküttimisest.

• 1397. Eesti kohanimeraamatu järgi on see saare esmamainimine (holm to Rango). 1525 esineb nimi kujul Rangelisare ja 1732 Pranglesaar.
• Rootslased ja eestlased. On arvatud, et 13. või 14. sajandi lõpul toodi saarele rootslasi mereteid kaitsma. 1525. aastal olid elanike isikunimed siiski eestipärased ja kohanimeraamatu järgi saareelanikud end rootslastega ei seosta. Rootsipärased perekonnanimed andis elanikele Haljava mõisa rootslasest valitseja.
• 1549–1847. Prangli kuulus koos Aksi saarega Haljava mõisale. 1847 ostis saared Girard de Soucantoni perekond ja 19. sajandi lõpus hakati maad talupoegadele müüma. 1909. aastal loeti saarel 80 talu, mõisa ajal oli neid olnud 25.
• 1848. Pühitseti sisse praegune Laurentsiuse kabel.
• 1924. Naftaotsingute käigus avastati maagaasi leiukoht.
• 1934. Pranglil ja Aksil elas kokku 469 inimest.
• 1944–1961. 1944 põgenesid paljud pranglilased Soome. 1949 asutati kalurikolhoos Noor Kaardivägi, mis liideti 1961 Kirovi-nimelise kalurikolhoosiga.

Mis juhtus 1941. aastal laevaga Eestirand?

24. augustil 1941 pommitasid Saksa lennukid Keri saare lähedal aurulaeva Eestirand, mis viis mobiliseeritud eestlasi Tallinnast Kroonlinna. Kapten Boris Nelke juhtis vigastatud laeva Prangli juurde madalikule. Postimehe ajaloorubriigi andmetel oli laeval 3560 inimest ja Prangli saarele pääses 2672 mobiliseeritut, kes pöördusid koju tagasi 31. augustil. Teistes allikates on arvud veidi teistsugused.

Pommitamisel hukkunud maeti Pranglile. Kultuurimälestiste registri kirjelduse järgi asub ühishaud saare kaguosas idarannikul männimetsa all. ICOMOS Eesti hinnangul on see matmispaik ainulaadne Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärk.

Kuidas elab Prangli kogukond praegu?

Saare elanik ja reisikorraldaja Annika Prangli kirjeldas 2025. aasta juulis Vikerraadio saates „Vikerhommik“, kuidas väike kogukond suudab hoida elus oma traditsioone ja kultuuri: saarel on katkematu põlisasustus, oma keelemurrak, võrgul käimise tava ja tegutsev kogudus. Tema sõnul on turistide hulk 15 aastaga kasvanud ning majutuskohti, kohvikuid ja restorane on saarel varasemast rohkem.