Kolleeg tümbab äkki näost kahvatuks, käed hakkavad värisema, ta vastab küsimustele segaselt, justkui poleks teda kohal. Esimene mõte on tavaliselt, et inimesel on lihtsalt paha olla või ta on väsinud. Tegelikult võib olla tegu hüpoglükeemiaga ehk liiga madala veresuhkruga, mis eeldab tegutsemist juba lähima paari minuti jooksul. Hüpoglükeemia tunnuseid tasub osata ära tunda igaühel, mitte ainult diabeediga inimestel endil, sest just lähedased, kolleegid ja sõbrad on need, kes märkavad muutusi esimesena ja saavad vajalikul hetkel abi pakkuda.
Kellel hüpoglükeemia risk üldse tekib?
Kõige levinum on hüpoglükeemia insuliini manustavatel inimestel, seega eelkõige 1. tüübi diabeediga inimestel, kuid samamoodi puudutab see osa 2. tüübi diabeediga inimestest. Põhjus on lihtne: ravim langetab veresuhkru taset, aga kui söögikord jääb vahele, treening on tavapärasest intensiivsem või ravimi annus liiga suur, langeb veresuhkur alla selle taseme, mida keha normaalseks toimimiseks vajab. Tavaolukorras on glükoos aju peamine ja eelistatud energiaallikas, seepärast tulevadki esimesed märgid just mõtlemisest ja käitumisest, mitte kehas toimuvatest muutustest.
Mis olukorrad langust tavapärasest tõenäolisemaks teevad
Peale ravimi enda mõjutavad hüpoglükeemia tõenäosust ka mitmed igapäevased tegurid, mida on lihtne ise jälgima õppida. Alkohol on üks suurimaid põhjuseid, sest see pärsib maksa võimet varusuhkrut verre vabastada, mistõttu võib langus tulla alles mitu tundi pärast joomist, sageli öösel magades. Ka planeerimata või tavapärasest pikem treening tõstab riski, kuna lihased tarbivad glükoosi ka veel tunde pärast trenni lõppu. Kuum ilm ja saun mõjuvad sarnaselt, sest kiirendavad insuliini imendumist nahas.
Ravimivahetuse või annuse muutmise järgne periood on samuti tundlikum aeg, kuna keha reaktsioon uuele annusele ei pruugi esimestel päevadel veel prognoositav olla. Seetõttu tasub just muudatuste järgselt veresuhkru taset tavapärasest sagedamini kontrollida, mitte oodata märke sellest, et midagi on juba valesti.
Millised on kiired märgid, mille järgi see ära tunda
Hüpoglükeemia võib areneda nii järk-järgult kui ka üsna äkki. Ka kerge halb enesetunne võib minutitega kasvada tugevaks uimasuseks, seepärast ei tasu juba esimesi märke eirata. Kõige sagedasemad füüsilised tunnused on värisemine, külm higi, kiire südamerütm ja äkiline nõrkus. Inimene ise võib tunda intensiivset näljatunnet, mis tekib sageli ootamatult, sest keha üritab suhkrupuudust kohe kompenseerida.
Käitumuslikku poolt on kõrvalseisjal kõige lihtsam märgata. Inimene võib muutuda rahutuks, hakata segaselt rääkima, tema liigutused võivad muutuda kohmakaks või ta võib ka teadvuse kaotada. Kuna sümptomid ei ole alati niivõrd ekstreemsed, siis kõrvalseisja ei pruugigi neid kohe tähele panna.
Raskematel juhtudel võib lisanduda nägemise hägustumine, peavalu või koordinatsiooni kadumine.
Mida teha esimese viie minuti jooksul
Kui kahtlustad hüpoglükeemiat, on esimene samm anda inimesele kiiresti midagi, milles on suhkrut. See peaks olema midagi sellist, mis imendub kiiresti: mahl, mesi, glükoositabletid või mõni magus jook. Šokolaad ja muud rasvased maiustused imenduvad aeglasemalt, seega ei ole need kõige parem valik.
Pärast magusa tarbimist oota 10 kuni 15 minutit. Kui inimene on endiselt segaduses või ei tunne end paremini, anna talle sama annus uuesti. Kui inimene on teadvuseta või teadvusel ja väga segaduses, siis ära pane talle ise midagi suhu, sest see tekitab lämbumisohu.
Kui inimesel on kaasas glükoosimeeter või glükoosimonitor, kontrolli võimalusel tema veresuhkru taset enne ja pärast magusa tarbimist, sest see aitab näha, kas olukord paraneb.
Millal helistada kiirabisse
Kutsu kohe kiirabi, kui inimene kaotab teadvuse, tal tekivad krambid või ta ei suuda enam neelata. Samuti tuleb helistada, kui kaks korda antud suhkruannus ei aita 15 kuni 20 minuti jooksul, sest see viitab tõsisemale olukorrale, mis vajab meditsiinilist sekkumist.
Kui inimene taastub pärast esimest suhkruannust, on ikkagi mõistlik jälgida teda veel tund aega, sest veresuhkur võib uuesti langeda, eriti kui algne põhjus (näiteks vahele jäänud söögikord või suur insuliiniannus) pole veel lahenenud.
Kuidas hüpoglükeemiat pikas plaanis ennetada
Kõige sagedasem viis vältida ootamatuid langusi on veresuhkru regulaarne jälgimine, mitte ainult siis kui tunneb end halvasti. Paljud 1. ja 2. tüübi diabeediga inimesed on läinud üle pidevale glükoosimonitooringule ehk CGM-seadmetele, mis näitavad veresuhkru trendi reaalajas ja hoiatavad juba enne, kui tase kriitiliselt langeb. Glükoosimonitor.ee leiab rohkem infot selle kohta, kuidas pidev jälgimine töötab ja millised seadmed Eestis saadaval on.